5.11.13

Üle võlli keeratud feminism ja omanäoline liberalism

Saksamaa on omamoodi huvitav riik. Võin julgelt öelda, et üks kõige liberaalsemaid riike. Siin võid olla kes tahad – kesksoost, hetero, fetišiga, homoseksuaal või transvestiit. Siin saavad omasoolised kooselu registreerida ( abieluni veel pole jõutud, kuid seadus on arutamisel), sünnitunnistusel ei pea enam sugu märkima kui ei soovita ning kõik aktsepteerivad sind sellisena, nagu oled. Mitte kedagi ei huvita kes või mis sa oled niikaua, kui armastad Saksamaad, käid valimas ja maksad makse. Sakslased vihkavad kõige rohkem kerjuseid, sest riigil on väga hea sotsiaalsüsteem, seega kõik teavad, et kerjamine on nende oma laiskus, samuti ei sallita inimesi, kes ei käi valimas.
Saabusin Saksamaale juuni keskpaigas. Olin varem kaks aastat Lõuna-Saksamaal käinud, iga kahe kuu tagant ja sealne elu kuidagi tundus liiga igav. Muidugi linn mida külastasin, oli täis tudengeid ja pensionäre, puudus vaid see vahepealne kontingent , kuhu ka mina kuulun.

Hamburgis aga asi palju põnevam ja juba esimese kuuga sain näha rohkemgi, kui põlis-sakslane ise näinud. Nimelt ühel õhtul otsustasime minna linna peale pidu panema. Kõige populaarsemasse kohta Reeperbahni, kus asusid pubid, klubid, striptiisiklubid ja bordellid. Istusime rongis ning sõitsime peo poole, kuni ühe peatuseni, kus astus sisse täiesti tavalistes riietes naine. Esmapilgul nagu ei olnudki midagi vaatamisväärset, kuid kui teine naine tema järel sisenes rongi, vajus minu suu ahhetusest ammuli. Teine naine oli riietatud üleni lateksisse, pikk lateks mantel, mis ulatus maani. Tema nägu kattis lateks mask, kaelas oli rihm mille küljes omakorda kett ja see ulatus selle tavaliselt riietatud naise kätte. Ma alguses ei osanudki neid kategoriseerida, et mis see siis olema peaks, kuniks mu kaasa seletas, et see on fetiš, kus  üks osapooltest on allutatud teisele. Kõige huvitavam oli see, et inimesed ei vaadanud üldse, vaid mõni üksik purjus türklane togis oma sõpra õlale. Muidugi ega ka mina erinev polnud, togisin oma kaaslast õlale ja sosistasin kas sa näed seda sama mida mina näen. Tema aga keeras mu pea ära ja ütles, et on ebaviisakas inimest otse vaadata.

Siis taipasin ning vaatasin inimesi enda ümber ning avastasin sakslaste saladuse. Peetakse äärmiselt ebaviisakaks inimesele otse peale vaadata, seega sakslased suunavad oma pilgu kaugusesse kuid tegelikult silmanurgast piiludes otse oma sihtmärki. Sakslased on üldiselt väga tolerantsed. Kui mina olen nagu vibreeriv ärevuspall siis kaaslase lause oli ´´võta end kokku, siin pole midagi vaadata´´.

Muidugi Eestis oleks terve rongi tähelepanu naelutatud nende kahe inimese pihta. Vanem generatsioon vaataks tülgastusega, raputades pead, et inimkond on hukka läinud, kui noored viskaksid mõne kohutavalt ebaviisaka ja solvava kommentaari nende kahe inimeste pihta.

Milline oleks see kuldne kesktee, sest sakslaste käitumine on üsna liberaalne kuid siit avardub uus probleem. Paljudele naistele meeldib, kui meeste pilgud langevad nendele, mõni kena kommentaargi halba tee, rääkimata telefoni numbri küsimisest, isegi kui sa ei taha seda anda. Selline käitumine meestelt tõstab meie, naiste enesekindlust ning iga naine tahab aeg ajal, et tema ego paitaks keegi võõras. Saksamaal aga ei paita mitte keegi sinu ego.
Ja siin minu esimene miinus Saksamaale. Mitte keegi ei pane sind tähele, mitte keegi ei komplimenteeri, rääkimata numbri küsimisest. Tulemus? Naised on feministid ja mitte tavalised feministid vaid eestlaste arusaamade järgi, see tähendab nad ei hoolitse enda eest absoluutselt, nagu kodutud nässakad käivad ringi oma väljakasvanud juuksevärviga, kohutava ülekaalulisusega (enamjaolt töölisklass) ning stiilitunnetus on sama hea, kui Säästumarketi kilekotil.

Mul tikkus nutt kurku, kui nägin seda vaatepilti, mina Ida-Eurooplane ei suudaks mitte ealeski end käest lasta ja näha välja kohutavalt kole. See on õudusunenägu! Juba lapsest saati kasvatati mind hoolitsema oma välimuse eest alati ja igavesti, saada hea haridus ning olla edukas nii kodus kui ka tööl. Väärtushinnangud on siin väga paigast ära, naised on need kes lahutavad ja minema kõnnivad, naised on siin need kes end absoluutselt tinapõhjaks joovad ja enda eest ei hoolitse. Mehed on aga väga töökad, armastavad isad ja hoolitsetud välimusega. Mitte selliselt hoolitsetud nagu metroseksuaalne Rootsi vaid mehiselt hoolitsetud.

Lausa rõõm on näha kuidas isad hoolitsevad, kallistavad ja tegelevad oma lastega. Üllatavalt rohkem kui emad. Kui tavaline ema pidevalt lapse kallal näägutab, siis last koos isaga on puhas rõõm vaadata. Isa teeb igal vabal hetkel kaasa oma lapsega mis iganes lolluse peale too ei tuleks ja see teeb tõeliselt südame soojaks. Eestis on haruldane näha sellist vaatepilti, neid isasid on, kuid palju vähem kui Saksamaal.


M.A

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar