15.11.13

Ülerasvunud alamklass ja sisse programmeeritud eluplaan

Saksamaa on jagatud põhimõtteliselt kahte klassi- alamklass ja kõrgklass. Alamklass toitub nii kohutavalt, et pole ime miks nad kõik lõpuks 40 aastaselt ülerasvunud on. Toidukorvis võib leida erinevat tüüpi vorstikesi, tohutus koguses saia, kartulikrõpse, kummikomme, piimatooteid, mille säilivusaeg on üle kolme aasta ja liitrite kaupa gaseeritud vett. Kõrgklassiks nimetatakse inimesi, kellel on kõrgharidus, sest nii uskumatu kui see ka poleks, määrab just haridus selle, kuhu klassi keegi kuulub ja see peab ikka väga paika. Kõrgklassi inimesed on veidi targemad oma toitumiselt ning teevad ka piisavalt trenni.

Saksamaa suurim probleem on SAI. Saiakesed, erinevad sandwichid ja croissantid. Õhtul üks õlle ja sedasi need ujumisrõngad kogunevad nii meeste kui ka naiste kõhukestele. Seega lõppkokkuvõte on järgmine :

Jalad on peenikesed, käevarred samuti, kuid puusad ja kõht on kogunud endale kolme aafriklase täiskaalu. Seda on kurb vaadata ja võib öelda, et kui niimoodi jätkatakse siis 50 aastaga on enamus sakslastest ülekaalus. Hetkel tänavapildis ülekaalulisust näha pole, kuid kuna ise elan vaeste rajoonis, siis elaks nagu paksukeste maal.

Tubli haritud sakslane sööb üpris tervislikult ning teeb mõõdukalt sporti. Sakslased ei kannata rutiini ja seega on garanteeritud iganädalane väljaskäik mõnda hubasesse restorani või kinno. Oleme käinud Afganistani, India, Tai, Hiina, Itaalia, Jaapani ja Kreeka restoranides söömas. Koos elukaaslasega mõlemad vihkame rutiini ja seda ka restoranide puhul, alati käime uusi kohti avastamas ja maitseelamusi saamas.

Toit on Saksamaal üldkokkuvõttes odavam, ainuke kallim produkt on liha, kuid seda meie peres ei sööda. Ainult siis sööme liha, kui korra nädalas väljas käime ja sellest piisab meile mõlemale. Me alkoholi joome haruharva, ei suitseta, ei tarbi suhkrut, ei joo kohvi ja ei söö liha. Mis on tulemus? Säästame kuus vähemalt 100 eurot, kaal ei tõuse ja reibas on olla.

Sakslased on üpris robotitele sarnased olevused. Neid programmeeritakse juba noorest saati, et ole alandlik, õpi kõvasti, tee nii nagu ühiskonnas ette nähtud, mine kooli, mine ülikooli, saa bakalaureus, saa magister, leia hea töökoht, teeni keskmist palka, abiellu, käi korra aastas reisimas, saa lapsed, mine pensionile, tee maakerale tiir peale, näe oma lapselapsi ja sure 90 aastaselt. Kõik teavad täpselt, mida nad tahavad teha juba keskkoolis ja reaalselt elu hakkab neil alles pihta peale ülikooli. Kui meie noored ikka peale keskkooli või bakalaureust võtavad aasta maha ja saavad küpseks, siis sakslastel selliseks asjaks aega ei ole, neil on vaja teha kõik oma kraadid ära. Usun, et sellepärast paljud abielluvad alles 30ndates ja saavad lapsi, sest nad saavad sotsiaalselt küpseks alles siis. Peod on ära peetud, reisitud maailmas ringi ning karjääriredelil üles ronitud. Kui olen suhelnud endavanuste saksa noortega, siis alati nad ahhetavad ja ohhetavad, kui palju olen teinud, käinud ja näinud. Nemad alles avastavad, mis on pidu.

Sakslased on väga punktuaalsed inimesed ja alati kui midagi lubavad, siis see ka tehtud saab. Neile saab alati kindel olla, nagu saksa tehnikale saab kindel olla.

Väga keeruline on siin sõpru leida, sest ei meeldita lasta oma turvatsooni võõraid inimesi. Sakslased on palju skeptilisemad kui Eestlased. Eestis on üsna kerge leida uusi tutvusi ja saada nendega headeks sõpradeks, isegi välismaalastega, kes elavad Eestis. Sakslased seevastu on kinnised ja neile ei meeldi muutused tööl, perekonnas ja sõprusringkonnas. Muud muutused on paratamatus, mida tuleb aktsepteerida.

Minu aeg Saksamaal hakkab läbi saama. Jaanuarist elan juba Hollandis, Weespis ja saan hakata rääkima Hollandi ööelust, kanepist, prostituutidest ja igapäevaelust. 

M.A

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar