7.2.14

Siin Me Oleme, Weesp!

Weesp on üks väike, tore ja armas linnake. Inimesed on sõbralikud, tänavad on haudvaiksed ja kõik oskavad peale hollandi keele ka inglise keelt. Kui Saksamaal üsna selgelt oli näha klasside erinevus, mis esines hariduse puudumise või selle olemasoluga, siis siin tundub kõigil olevat üldjuhul sarnane haridustase, vähemalt pole ma seni veel täheldanud sellist lõhet nagu Saksamaal.

Ilmaga pole seda riiki õnnistatud, seega kallid eestlased ega teie pole ainukesed kel halvad ilmad kummitavad. Päikest olen siin kaks korda näinud ja mõlemal korral ehk paar tundi. Ilm on väga tujukas, kui Eestis sajab päevi, siis siin vahel paarist minutist kuni paari päevani, oleneb ilmataadi tujust. Tuul on sama paratamatu kui õhk, mida igapäevaselt hingame. See riik on täielik tuulemaa, pole metsi, mis tuult kinni hoiaks. Saabudes saime kolm päeva järjest tunda 30m/s tuult. Eesti meedias oleks see põhi uudis, et möllab suur torm ja tuhanded majapidamised on elektrita. Siin tuul ei kõiguta midagi, pigem kasutatakse tuult ära.

Ma olen väga õnnelik, et me ei kolinud Amsterdami. Täielik loomaaed! Linn on pungil turistidest ja kotivarastest. Igal pool on hoiatavad sildid üleval ja minu silme eest varastati naisel kott ära. Eriti kohutavad on need inglise turistid, kes on seentest end nii üle tõmmanud, et +5 kraadiga käiakse lühikestes pükstes ja T-särgiga. Weesp on pisikene ja turvaline ning 15 minutiga viib rong sind otse Amsterdami kesklinna, seega absoluutselt ideaalne.

Nagu eelnevalt mainisin, on inglise keele oskus suurepärane ja mul on palju mugavam ja julgem siin ringi liikuda ja tahtmist midagi teha, kuna Saksamaal domineeris ainult saksa keel ja ei midagi muud (ehk türgi keel ka, kuna elasin türklaste rajoonis). Tundsin end tihtipeale üksikuna ja tõrjutuna. Siin naabrid kohe kutsusid meid kohvile ja tuli välja, et terve maja rahvas (6 korterit) on omavahel suured sõbrad ja elanud nagu kommuun aastaid koos jagades kõike.

Negatiivne pool on kindlasti asjaajamine ja internet. Küll jooksin koos elukaaslasega terve päeva ühest kohast teise, et leida internetti. Alguses tuli välja, et alla aasta keegi mingisugust lepingut ei paku ja hind oli üsna krõbe. Kuna teleka saime oma antenniga tööle ja 30 kanalit on meile piisav, siis oli vaja ainult  kiiret internetti. Saksamaal saime kiire interneti 20 euroga kuus, küll aga siin sama kiire internett  maksab kusagil 40 eurot.  Me ei tea täpselt kauaks jääme siia, siis aastane pakett meile ei sobi. Uurisime interneti pulga võimalust ja öeldi, et kohustuslik on 4 kuud ja siis saab kuu aega etteteatamisega lõpetada. Sobis meile, kuna muud varjanti polnud. Tuli uus mure- meil pole pangakontot ja ilma selleta ei saa siin midagi. Läksime panka, kust öeldi meile, et saada pangakonto on vaja BSN ( midagi sarnast meie isikukoodile) numbrit, töölepingut ja siis saab alles teha pangakonto. Linnavalitsuses sai end registreeritud ja BSN number tuli nädalaga, kuid puudus tööleping, sest see tuleb alles kuu lõpus. Õnneks proovisime ka oma väikese linnakese pangas, kus öeldi, et lepingu saab hiljem järgi tuua, et pole probleemi ja pangakonto olemas. Kõik see võtab aega umbes kaks kuni kolm nädalat. Seega asjad liiguvad aeglaselt ja kui võtta koduinternet, siis selle paigaldus võtaks aega kolm nädalat. Ütleme nii, et eestlasele, kelle jaoks kiire internet on elutähtis ja sakslasele, kelle jaoks kiire asjaajamine on edu võti, see riik ei paku selles valdkonnas midagi. Üpris sarnane Inglismaaga, kus kõik venib ja küsitakse üleliia lolle asju ja pabereid. Kuid eks igal riigil omad eripärad.


Söök on siin sama kallis kui Eestis, mis on suhteliselt kurb, sest Saksamaal sai ostetud süüa lademetes ja mida iganes sa ei ostnud, liha, kana, vorstid, munad, veinid jne. summa oli alati alla 40 euro. Kvaliteet jällegi oli minu jaoks küsitav. Siin on kallim, kuid kvaliteet on laitmatu ja terve riik on öko- ja biotoodetele üles ehitatud. Õnneks poodides leidub vähe Hispaaniast toodud juurvilju ja puuvilju. Kusagil laboris kasvatatud, maitsestatud ja värvitud keemiline saast. Riided on kohe kindlasti odavamad kui Eestis, samuti majapidamistarbed, mööbel.. igatahes kõik peale kala. Vot kala on otse veest püütud  ja samal päeval letti pandud ja selletõttu kallis lõbu. Kuid arvestasin, et need lihakäntsakad, mida ostmata jätan, annab meile kaks korda  nädalas kalapäeva.

Korter on jõe ääres ja vaade on laitmatu. Ühelt pool paistab ilus vanalinn ja teiselt poolt loodus. Miinus on hiired majas, otseselt toas nad ei ole, kuid seinte vahel on kuulda krõbistamist. Alguses olin mures, et mida teha ja miks meil on see probleem, kuid pärast jutuajamist naabritega tuleb välja, et terves riigis on hiirte probleem, kuna majad on väga vanad. Kuulsime kuidas ülikooli põrandatel jooksevad hiired ja kuidas kinos vahel mõni jookseb üle jalgade. Päris huvitav. Mind nad ei häiri nii kaua, kuniks nad minu jalanõud rahule jätavad, kord Eestis elasin korteris, kus üks hiir sõi mu saapale augu sisse. 

M.A

2 kommentaari: