5.3.14

Aega on!

Sain lõpuks vabatahtlikuks väga kihvti organisatsiooni nimega Pride Photo Award, kus minu ülesandeks on leida partnerorganisatsioone, kes korraldaksid iga aastase fotokonkursi võitjate piltidest fotonäituse, mille eesmärgiks on tõsta tolerantsust LGBT kogukonna suhtes.

Mulle väga meeldib see töö ja kuna olen palju reisinud ja minu perekonnas, kui ka tutvusringkonnas on mõlemast soost homoseksuaale.  Loodetavasti saan korraldada näituse ka Eestis, kuna probleem on ikka päris suur ja nõukogude mentaliteet lohiseb järel veel uuel generatsioonil.

Kui palju vihatakse Eestis homoseksuaale ja kuidas see mind muigama ajab, sest kui keegi sooviks seda peatada, siis selleks on väga lihtne moodus- lõpetage laste tegemine, sest ega teie laps vali oma orientatsiooni nagu kommi poest, vaid sünnitakse selliseks, seega neid inimesi tuleks aktsepteerida.

Olen palju mõelnud probleemidele Eestis ja leian, et probleem pole mitte valitsuses vaid just inimeste mentaliteedis. Kõik on aegunud ja vanem generatsioon heietab Nõukogude Liidust, uus aga vaatab Lääne poole. Kuna vanurid on enamuses, siis ikka ja jälle leiame end Keskerakonna ja Reformierakonna võimu alt. 

Holland on hästi lahe riik, väga vabameelne ja tolerantne. Üldiselt inimesed on õnnelikud ja kellelgi pole kiiret kusagile. Nädalas ei tohi üle 40 tunni tööd teha, see on kindlalt paika pandud. Mulle meeldib siinne õhkkond, keegi ei jookse sind pikali, keegi ei trügi ega nügi. Aega on! Vahel ajab see vihale, sest selline mentaliteet kehtib kõige juures. Näiteks kui apteeki läksin, seisis järjekorras umbes 20 inimest ja neli teenindajat jõid rahulikult koos teed. Pärast paari minutit taipas üks, et võiks teenindama minna. Õnneks polnud ma ainuke, kes silmi pööritas. Pole head ilma halvata, eks.

Tihtipeale linnas ringi tuterdades, unustan, et siin on punaste laternate tänav. Ühel päeval ma siis peatusin akna juures ja sättisin oma juukseid peegelpildis. Ei pannudki nagu tähele, mis seal sees toimub, kuni keegi hakkas kätega vehkima. Siis taipasin ära, et kohendan oma juukseid bordelli akna ees. Näost punane jalutasin minema ja mõtlesin, et kas saab veel lollim olla. Eks selliseid naljakaid situatsioone palju juhtunud mul. Ei hakka neid kõiki kirja panema.

Ilm on siin nagu tujukas pubekas, hommikul paistab ilus päike või hoopiski on pilves ja sajab. Kui hommikul on päike väljas, tuleb kiirelt see kinni püüda ja nautida, sest lähima tunni jooksul ründavad pilved ja hakkab sadama. Kui hommik on pilvine, siis kohe kindlasti tuleb mingil ajal päike välja, kuid keegi ei tea täpselt kuna. Seega kui ta tuleb välja, tuleb kõik tegemised hüljata ja päikest püüdma minna, sest tunni kahe pärast on ta läinud. Eestis on lihtne, kas sajab nädal aega või paistab päike nädal aega. Ei teagi kumba eelistan. Kaldun veidi tujuka ilma poole.


Naudin hommikuid viimasel ajal väga, pardid prääksuvad maja juures asuvas jões, linnud laulavad ja pesaehitus on täies hoos. Lilled õitsevad, isegi ei oska öelda mis lilled. Tulbid peaksid selle kuu jooksul välja tulema. Lisan ka mõned pildid, mille jalutades tegin.





M.A

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar