18.11.15

Suhe pärast lapse saamist

Mehe ja naise suhe enne lapse saamist on hoopis midagi muud, kui see saab olema peale lapse sündi. Ka raseduse ajal on näha selgeid muutuseid- naine on rohkem fokusseeritud enda ja lapse heaolule. Ka kõige parem kaasa muutub egoistlikuks ja emotsionaalseks. See on täiesti normaalne, kuna lapse heaolu on siinkohal kõige tähtsam- et ta elama jääks, et tema närvisüsteem oleks korras ja et ta terve oleks. Siinkohal tulekski mehel aru saada, et lapse kandmine ei ole haigus, kuid ta on raske, kuna pidev keha areng kurnab füüsiliselt ja vaimselt. Mehed peaksid olema igati toeks naisele ja olema mõistvamad. Sel ajal naine vajab hellust ja ilusaid sõnu. Ta vajab kindlustunnet, et mees imetleb teda, isegi kui ´´ma näen ju nagu vaal välja´´  naine end tunneb.

Me andsime mehega  lubaduse, et laps ei tule kunagi meie suhte vahele, et oleme alati üksteise jaoks kõige tähtsamad. Tõesti, ma tahaks teada kes suudab sellest kinni pidada. Laps sündis ja kõik muutus, eriti suur muutus toimus minus. Ma olin segaduses ja hirmul. Sünnitus oli traumatiseeriv ja nüüd vaatab mind mingi uus tegelane pingsalt ja nõuab midagi. 

Mida naine tunneb peale sünnitust: rinnaga toitmine toob pisarad silma, alumine korrus valutab nagu põrgu, mida ma teen selle väikese olevusega, miks ma nutan koguaeg, miks tema nutab, mida ta tahab, ma olen nii väsinud aga und ei tule, ma ei jõua enam, miks ma seda tegin, mu lihased valutavad jne. Jõuab kohale arusaam, et ma olen ema, ma pean vastutama selle olevuse eest, kuniks ta on täisealine ja sealt edasi ma muretsen tema pärast kuni oma surmatunnini.

Esimene kuu on raske ja vahepeal on selline tunne, et kõnniks teise tuppa, paneks kõrvatropid kõrva ja lihtsalt magaks. Suva!? Aga mõtteks ta ainult jääb. Beebi nõuab nii palju tähelepanu ja eriti esimese lapsega esimene kuu on raske selletõttu, et sa õpid teda tundma- ahaa see nutt on gaasid ja see nutt on toit. Kõige parem on üles kirjutada,  kuna rinda annad, siis tuleb mõistmine kiiremini, kuna saad luua statistika. Keskmiselt sööb laps iga kahe tunni tagant, selle järgi saab ka aimata, mis jorin nüüd on.  


Peale esimest kuud hakkab mees tähelepanu nõudma ja värske emana on see aeg võib olla veel liiga vara- näiteks minu jaoks. Esimene kuu on uuele isalegi raske ja fookus läheb 100% lapsele. Siis on mõlemale enamvähem selge, mida beebi tahab.Siinkohal peab mees aru saama, et sünnitus on kuradi kuradi raske, nii vaimselt kui ka füüsiliselt ja peale lapsele jagatud tähelepanu, pole miskit enam järele jäänud jagamiseks, peale väsimuse. Kuid ka naine peaks aru saama, et mehel ei ole kerge, kuna tema töö on hoolitseda nii naise kui ka lapse heaolu eest, seega kompromissina võiksid mõlemad mõista ja leida kesktee. Lähendada aitab kallistamine ja rääkimine, näiteks oma suhtest, reisidest- kõigest, mida olete ühiselt teinud. See loob sooja tunde ja ühendab palju.

Peale lapse sündi justkui teeks suhe taassünni läbi. Algab üksteise tundma õppimine, kuna laps muudab meie käitumist palju ja eriti kui unetus on viinud närvid viimase piirini, avastame me iseendas uue külje.

Kuna emana ja toidu omajana istub naine enamus aja kodus, siis tekib tal arusaam, et tema teab paremini, kuidas mähkmeid vahetada, kuidas last hoida, kuidas ta riidesse panna jne. Pean ise tunnistama, et olen sedasi teinud. Selline käitumine viib lõpuks selleni, et mees ei tahagi lapsega tegeleda, sest saab iga liigutuse pärast pikki päid. Pole olemas ei õiget ega valet viisi, kuidas lapsega tegeleda, on vaid inimeste personaalne viis ja emad peavad sellest aru saama, et kuidas mees mähkmeid vahetab on samuti aktsepteeritav viis.

Mehed on sellised õrnad olevused, keda tuleb alati kiita (!). Seega, et nad lapse elus oleksid nii palju kui võimalik, siis andke mehele lapse vannitamine näiteks. Minul mees vannitab, krooksutab ja vahetab mähkmeid. Nüüd, kui laps aktiivsem, ka mängib temaga. Kuna esimesed päevad olin haiglas täiesti teovõimetu, siis mees tegeles lapsega, peale imetamise. Seega, et saada mees lapse eest hoolitsema, olge julgustavad, austage tema viisi, lapse eest hoolitsemisel ja ehk mängige ise alguses rohkem saamatumat kui olete, et mees mõtleks ja üritaks kaasa aidata, kuna mehed on loomult lahenduste otsijad.

Kõige tähtsam on mehe ja naise vaheline suhe, siis tuleb laps, kuna laps kasvab suureks, lahkub kodust ja loob oma pere, mees aga jääb sinu kõrvale. Kui emana pühendad end AINULT lastele, siis pole vaja imestada, kui mees ühel hetkel minema kõnnib.

Alguses on raske, väga raske ja tähtis on omavaheline suhtlus ja ausus suhtes. Magage ühes voodis, kallistage. Minul mees magas esimese kuu suures toas ja meie suhe oli täis näägutamist, näpuga näitamist ja tülisid. Need lõppesid siis, kui mees tuli tagasi voodisse magama. Kui suhe on korras, on ka laps rahulikum. 

Nagu mu mees alati ütleb ´´ Happy wife, happy life!´´ Nii ta paraku on. Kui naine on õnnelik, on mees õnnelik, on laps õnnelik ja on maailmas rahu.


M.A

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar