15.2.16

Appi! Kuhu kadus rõõmus beebi?

Kui oled esimest korda ema, nagu mina, siis esimene kuu on raske- tahab süüa, tahab lähedust, tahab krooksutamist, gaasid jne. Tegelikult on see lihtne aga esimese lapsega tundub see esimene kuu nii õudne ja raske.  Nüüd tagasi vaadates oli ikka esimene kuu imeline. Sai kohvikus istutud, sain teha päev läbi oma toimetusi.

Teine kuu võivad samuti gaasid kimbutada paljusid, kuid üldjuhul on beebi rahulik ja hakkab muutuma huvitavaks. Enam ta ei vegeteeri niisama, vaid reaalselt naeratab, hoiab pead juba, läliseb ja vaatab sind. 

Siis tuleb kolmas kuu, kus jutustamine läheb intensiivsemaks, pead hoiab juba korralikult ja ta näeb palju kaugemale. Kolmandal kuul hakkas Aron mulle silma sisse vahtima imetamise ajal. Sõi, sõi ja siis tõmbas pea ära ja vaatas mulle silma sisse ja naeratas. Kellel tragi laps, saab ka näha keeramise ära. Mul poiss hakkas keerama päevi enne nelja kuuseks saamist.

Kolmanda kuu lõpus hakkas poiss virisema. No olnud ta mul ideaalne laps. Nutnud vaid kahel korral- sündides ja teisel korral, kui krooks oli kõhus kinni ja ei tahtnud välja tulla. Nüüd aga ila voolab, viriseb, ei sobi ükski poos ja 7 minuti asemel sööb ainult 4. Kõik ümberringi ütlesid, et oo hambad tulevad. Ostsin valmis kaelkirjak Sofie ja igemegeeli. 

Kõik hakkas vaikselt mäest alla veerema ja pall kogus iga nädalaga aina hoogu juurde. Algas siis päevase virinaga. Edasi hakkasid öised nutuhood. Kõht oli pehme ja krookse ka kinni ei olnud. 

Siis läks kõik täiesti hullumajaks. Iga tunni tagant ärkas poiss ülesse nutuga ja tahtis süüa. See kestis nädal aega. Ma olin nii füüsiliselt, kui ka vaimselt täiesti omadega läbi. Mees läks teise tuppa magama, kuna tema ärkas selle jorina peale ka ülesse.

Võtsin poisi endaga voodisse ja üritasin lihtsalt rinda anda ja edasi magada. Kuid see ei aidanud, kuna krooksutada oli vaja, seega pidin iga tunni tagant veel püsti tõusma ja teda krooksutama hakkama.

Ta ei suutnud veel iseseisvalt kakada, kuna sai rota vaktsiini ja pidin veel kell  kuus hommikul tema kõhtu masseerima ja võimlema kaka temast välja. Lõpuks ma lihtsalt tundsin, et ma minestan. Panda silmad ja kaal kadus mürinal.

Kõik korrutasid, et hambad ja hambad. Kolm nädalat peaaegu, et täis ja mis kuradi hambad tulevad nii kaua?

Mees ütles, et poiss nüüd nelja kuune ja hakkame talle püreesid andma, et pole normaalne, ta sööb su haigeks (ta sõi nüüd juba ka päeval iga tunni tagant). See ei läinud kohe üldse hästi, kuna poisi organism ei olnud ikka valmis veel.  Tulid tal kohe gaasid ja kui öine röökimine oli tolleks hetkeks möödanik, siis toiduga hakkas ka päeval röökima. Lõpetasin selle ära, kuna püree andmine ei muutnud tema iga tunnist piimavajadust ja ilmselgelt tema organism ei olnud valmis toiduks. Õnneks andsin lusikatäie kaks päeva ainult. Kuid tundus, et asi ei olnud ka pürees, kuna miski ikka vaevas teda. 

Keegi beebigrupis lisas artikli, kus oli kirjeldatud samu asju enamvähem samal ajal. Ja vastuseks oli siis see, et laps hakkab aru saama enda ümbrusest, ta kuuleb hästi, näeb hästi ja seda kõike on tema jaoks palju. Võrreldi seda kui Aafrikasse kolimisega- inimesed teised, keskkond teine, kliima teine ja see on hirmutav. Seega emotsionaalselt jooksis ta kokku. Rinda võttiski nii tihti, kuna rinna andmine ei ole ainul toiduallikas, see on ka läheduse pakkuja ja lohutaja.

Seega, teha polegi midagi. Ärge toppide oma last täis igasugu rohte, olge talle olemas. Jah, see ei aita, kuid sellegi poolest. Küsi mehelt abi, et ta oleks lapsega, võta endale aega- maga ja puhka. See on kohutavalt raske aeg, aga seda pole kauaks. Läheb üle on ainuke lohutus, mida oskan teile pakkuda! 

Ma lisan siia ühe pildi, millel on tabel beebide halbadest nädalatest. Üritage aru saada, et ka beebidel esineb unetust, halba tuju ja emotsionaalselt raskeid hetki. 

Kollane tähendab, et on hea nädal. Must pilvega, et on see väga halb nädal. Minul näiteks see väga täppi läinud ja just see raske aeg oligi 15,16 17 (oligi kõige hullem nädal, see aeg, kui sõi iga tunni tagant öösel ja päeval jorises ka veel) ja 18 nädal. 19 on hetkel käsil ja tundub, et on parem kõik. 

Nelja kuuselt ka beebi läheb üle meie unetsüklile, ehk muidu kui ta magama jäi, magas ta kohe sügavalt, siis nüüd on tal samad unetsüklid, mis meil. On sügav uni ja kergem uni. Paljudel ka see kimbutab, kuna laps ei oska kergest unest üles ärgates, enam edasi magada ja usun, et ka see oli üks faktoritest, miks ta ärkas nii tihti. Kui juba silmad lahti, siis nõudis süüa ka veel otsa.

Ma ei usu nendesse ´´nututa uni´´ ja muudesse ime magama panekutesse. Tähtis on teha täpselt sama magamamineku ajal, mida oled alati teinud. Mina siis panin poisi voodisse, öötuli põlema, mida ta vahtis ja lutt suhu. Sel raskel ajal ma käisin iga paari minuti tagant kusagil tunni talle seda lutti tagasi suhu toppimas, kuid lõpuks ta magama jäi.

21  nädal oli meil super ilus nädal. Hakkasin ka lapsele uuesti püreed andma ja see läks hästi. Ise tundis toidu vastu huvi ja kui pakkusin, siis võttis lusikast kinni ja lausa suunas seda enda suu poole. Minu rõõmus laps tuli tagasi ja mehega mõlemad rõõmustasime. Hetkel on meil käisl 22 nädal ja tundub, et asjad hakkavad veidi kiiva kiskuma. Kaka on happelisemaks muutunud tahke toidu tõttu ja pepu teeb haiget, krooksud ei taha hästi välja tulla, kuid kui need kõrvale jätta on ta hea laps.

Ühesõnaga olen kuulnud paljudelt, et neljas ja viies elukuu on karm. Paremaks pidi minema kuuendal elukuul.

Seega mida olete teinud, ärge muutke seda rutiini, tal niigi raske aeg ja selline muutus võib ta veelgi endast välja viia.

Mis muud kui edu neile, kellel see aeg on ees ja palju õnne neile, kellel see aeg möödub kergelt. Mehega magama läksime, siis soovisime edu üksteisele. 

M.A

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar