5.5.17

Maroko

Plaanisin kirjutada Marokost kaks erinevat postitust aga tuleb välja, et ühest piisab, kuna 4 viimast päeva ägisesime mehega hotellis või noh korda mööda. Ehk mul mees sai kõrbest lihast mingi bakteri ning oli kolm päeva täiesti läbi omadega ja kui tema terveks sai siis koos sõime ilusas ja kallis restoranis. Mina loll võtsin kala ja siis oligi kõik- olin mina pikali maas. Kõige nõmedam oli see, et see restoran oli täiesti kõrgklassi restoran ja ma rumal kuulasin ettekandja soovitust. Ma ise oleks võtnud sama toidu mis sõin eelmisel päeval ( paella). Aga see selleks. Vähemalt turistidega kellega kohtusime seal ja juttu ajasime, elasid samu asju üle, seega ei midagi uut.

Kirjutasin postituse meie valikutest SIIN.

Lennujaamast nii palju, et kui sul võimalik, siis kõnni saabuvatest lendudest väljuvate lendude osasse, sinna kus tehakse check in. Seal on raha automaadid ka, kust raha välja võtta ning vabanda end uksest välja (sealt saab tegelt ainult sisse aga ilusasti vabandad ning lasevad su läbi). Miks sealt? Sest siis sind ei tüüta sada miljon taksojuhti, kes pakuvad sulle 5km linna taksosõitu 100-300 dirhamiga. Kõik see on üks suur petuskeem, ning valitsus ei tee mitte midagi selle vastu. Igatahes välju uksest ja kõnni kindlal sammul hoides paremale läbi parkimisplatsi peateele. Seal sõidavad taksod ning meil peataski tee ääres üks kinni ja hakkasin mina kauplema. Sain lõpuks taksojuhi nõusse 40 dirhamiga linna, mis on siis umbes 4-5€. Lennujaama tagasi tulime, siis peatasime samuti tänavalt takso kinni ning saime 50dirhamiga, kuna see mees oli üli hea südamega- kohe oli tunda seda positiivsust õhkamas temast, siis maksime ise peale. 






































Esimese öö veetsime tavalises pisikeses hotellis Marrakeshis Medinas. Hotell oli väga ilus ja hubane.

Ajaliselt läks veidi nihu meil ehk külm oli seal veel. Seega kindla peale minek on ikkagist aprilli keskpaigas, märtsis on veel külm. Samas turiste polnud nii palju ja oli kohe mõnusam olek. Ma ei salli turistlikke hooaegu, kus sa ei saa liikuda ei paremale ega vasakule.

Hommikul tuli järele meile giid, kellega alustasime oma kolmepärast Sahara reisi läbi Maroko (SIIN). Ma ütleks nii, et 5 päeva oleks igal juhul parem olnud, kuna oleks rohkem aega riiki näha- teisalt! See autosõit läbi mägede lihtsalt oli nii raske. Ma istusin näost jumala lumivalgena autos ja hoidsin end koos, et ma jumala eest ei minestaks või täis ei oksendaks autot. Sellist kohutavat sõitu pidime taluma ka Indias 13 h jutti! Ausalt ma ei tea kuidas ma mitte ei oksendanud seal aga no need 13h ma surin- samuti ka Marokos need tunnid, mis venisid läbi mägede. Juht siis rõõmsalt teatas, et tal oli üks tore perekond Brasiiliast, kelle väiksem laps oli 1a!! Ma ausalt ei kujutanud ette, kuidas see 1a seal üldse autos olla sai.

Muidugi olid mäed ilusad ning nägime veel lumiseid mäetippusidki. Kui nüüd see lumi välja arvestada, siis mäed minu jaoks olid küll ilusad, kuid pigem leige versioon Jordaaniast.































Siit siis näha, millised teed olid. Ausalt, seda pilti vaadates juba süda läheb pahaks. 





























Täiesti varahommikul oli kusagil 10 kraadi sooja ainult ja see oli külm, eriti mägedes! Õnneks päeva peale läks aina soojemaks. Kui Marrakeshi ümbruses oli palju rohelust, siis mida rohkem me lõuna poole sõitsime, seda vähemaks seda jäi.


Lõpuks jõudsime siis Ait Ben Haddou kindluslinna, mis jäi siis endise karavani teele Marrakeshi ja Sahara vahel ja WOW vot see oli midagi erilist ja ilusat. Kindluslinn kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. Peale selle kõige on seal filmitud palju kuulsaid filme, kaasa arvatud Troonide Mäng! See on siis see osa kus Khaleesi vallutas kindluse ja vabastas kõik orjad ja nad siis kõik kogunesid tema ümber, tõstsid ta ülesse ja n.ö jumaldasid või kummardasid teda, kui jumalat vms. Igatahes ülim. Alguses ma muidugi ei tundnud seda stseeni kohta ära, kuid olin kindel, et see üks Khaleesi vallutustest, kuna enamus tema teekond ja elu-olu on Lähis-Ida/Põhja-Aafrika/Lõuna- Euroopa regioonis.


Filmid, mis filmitud siin linnas
































Siit edasi sõitsime igaviku kuid õnneks teeolud olid palju paremad ning peatusime öö hotellis.

Hommikul jätkasime oma teekonda ja püha jumal aina külmemaks läks. Hommikul oli vist miskit 5 kraadi sooja. Ma mõtlesin, et ma külmun sinna samma surnuks.

Esimene peatus oli meil Tinerhir linna juures ja see oli ka viimane rohelus, mida nägime kuna olime tunni- kahe kaugusel Saharast.





























Mina kangestunud kivikujuna. Hiljem, kui jõudsime Todgha mägede/orgude juurde, siis ma tõmbasin riiete alla veel termopüksid ja pluusi, kaela keerasin oma salli ja kätte kindad ja siis oli suht-koht okei olla.

Tinerhir linna kahjuks nägime vaid sealt mäe otsast kuid oleks tahtnud seal päeva veeta kohapeal, kuna linn on väga ilus iseenesest koos uue kui ka vana osaga.


Lõpuks meie viimane peatus enne kõrbe. Miks ma sellest kõrbest jahun, sest see oli terve reisi minu tipphetk! Igatahes tagasi viimase peatuse juurde- Todgha mäed. Minu jaoks olid need leige versioon Petrast, Jordaanias. Muidugi oli tore vaadata aga mehega mõlemad ei suutnud MITTE kõrvutada Jordaaniat ja Marokot, seda tegime tihti.



Tegime peatuse ka naiste käsitöö poes, kus ma ostsin hästi ilusa salli ja Aronile pontšo taolise kuid kohaliku kultuuri taolise riideeseme. Aga näeb välja nagu pontšo ainult, et on villast ja soe. Tegime veidi nalja ka ja riietasime end kohalikeks.





























Ütlesin mehele, et ära naerata, kas näed kohalikke siin suu naerul ringi käimas, et teeme ikka nii nagu kohalikud aga noh mul mehel suu alati kõrvuni, mis seal ikka. Mina ilmselgelt ei sobi siia aga no ausalt ma mehele sada korda öelnud, et kas su vana vanaisa araablane või juut.

Ja lõpuks ometi siis Sahara kõrb! Selline tunne,et terve elu oodanud, et sinna jõuda. Kahetsen maapõhja, et ei sõitnud me sinna otse ning ei jäänud me kõrbesse kauemaks. Marrakesh on tore aga no seal väga midagi erilist vaadata ei ole. Sahara aga minu väike unistus pikemat aega olnud. Mitte üht pettumus momenti ka. Täis nauding ning inspiratsioon voolas igast küljes sisse. Ma ei oskagi sõnadega kirjeldada tunnet seal, ilmselt pildid räägivad enda eest. Saharani oli pikk tee, kuna maastik muutus vaikselt. Alguses oli selline punakas maastik koos rohelusega, siis vaikselt hakkas see kaduma ning enne kõrbet tuletas ta meelde kui Aafrika savanne ja lõpuks valgudes üle kuldseks ning peeneks Sahara liivaks.























































Esmalt peatusime väikeses linnas täpselt kõrbe alguses, kus siis asetasime oma kotid ühte hotellituppa ning pakkisime kaasa mõlemale pisikesed seljakotid, millega ronisime kaamli selga ning liikusime läbi kõrbe meie telkide poole, kus me veetsime mega laheda öö tähistaeva all. Jordaanias oli kaamlisõit mega mugav ja mõnus- Marokos aga ma ei saa aru mida kuradit need inimesed mõtlesid, kes panid sellised ajuvabad istmed sinna selga igatahes poole tee pealt ronisin mina maha ja kõndisin edasi, kuna lihtsalt ma ei suutnud seda valu taluda.
Tuba, kuhu jätsime oma asjad



















Mees näeb välja nagu terrorist :D





Telk seest
































































Õhtu oli ka hästi lahe. Tehti lõket ja berberid laulsid oma keeles. Ah unustasin ka mainida, et Maroko on küll islami riik kuid tegelikult enamus kohalikud on ikkagist berberid, kes on siis üle võtnud islami, nagu ka meie esivanemad kes olid taara usku ning kristluse jõulise ja sunniviisilise levimise tõttu, muutus ka meie riik üheks neist.


Hommik algas väga vara, kuna ees oli pikk sõit ning päikesetõusu ka tahtsime näha. Ja vau! Küll päikesetõusu nägime Jordaanias, kui ka loojumist kuid siin me ronisime suure liivamäe otsa ning lihtsalt vaatasime seda tõusu. Super ilus ja meeldejääv kogemus.
                                                                                        
      
Kaamlikasvatajad (rändav rahvas)
Pilt ei tulnud nii fookuses, kuna sõidu pealt tehtud.




























Kui tagasi Marrakeshi jõudsime vaevles mees toidumürgituses ja kui temal parem oli, siis sain mina selle super kvaliteetsest restorani kalast. Seega Marrakeshi me väga ei näinudki, nii palju, kui esimesel päeval ringi kondasime, kui saabusime ehk siiski terve Medina ja selle ümbruse nägime ära aga muuseumid, pargid, mošeed jne. jäid nägemata.

Kui nüüd kokku võtta meie reis, siis ma ütleks nii, et oli tore ja okei reis. Mõlemi jaoks oli siiski Sahara reis tipp hetk, kuid muu nagu väga midagi erilist ei olnud. Eks see oleneb inimesest, mida nähtud on kuid need kes Jordaanias käinud näiteks, siis paratamatult tõmbad paralleele ja võrdled.

7 päevane reis läks meile maksma (sisse loetud absoluutselt kõik- alates lendudest ja lõpetades suveniiridega 1500-1600€. Ja see ei ole paketireis vaid ise omal käel kokkupandud. Loomulikult kui oleksime lennanud Ryainairi ja Easyjetiga oleks meie lend palju odavam tulnud, kuid ma soovisin otselendu ja Norwegianairiga lennata.

M.A


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar