14.9.17

The Little Coffee Shop of Kabul


Selle raamatuga on palju segadust, kuna need kes on lugenud Khaled Hosseini, kipuvad võrdlema neid kirjanikke omavahel ja nii on langenud mitmed Rodriguezi raamatud kriitika tule alla.


Olen lugenud mõlemaid autoreid ja pean tunnistama, et täiesti öö ja päev. Kui Hosseini kirjutab väga sügavalt ja tugevalt Afghanistani ühiskonnast, ühiskonna enda silmade läbi, siis Rodriguez kirjutab ameeriklaste silmade läbi, pigem lootusrikkalt ja idealiseerides, mis võiks olla ja kuidas võiks olla. Hosseini sündis Afghanistaanis ja elas seal 15 aastat, kui Rodriguez sündis USAs ja elas täiskasvanuna aastaid seal. Selletõttu ka ei ole lihtsalt võimalik neid mõlemaid võrrelda.

Raamat räägib viiest erinevast naisest, kelle elud põimuvad ühes väikeses Kabuli kohvikus, mille omanik on ameeriklanna Sunny, kes üritab kõigest väest saada kokku piisavalt raha, et luua turvaline keskkond kohvikule, mis tooks rohkem raha sisse. Ta mees, kellega on suhtes, käib pidevalt salajastel missioonidel ja on kadunud vahel ilma kontakti võtmata mitmeid kuid. Samal ajal käib tekib sügavam side Sunnyl Jackiga, kes on kohviku püsiklient.

Ta rendib maja 60 aastaselt kohalikult naiselt Halajanilt, kelle südamel on armastus, mis kunagi teoks ei saanud, nii ta aastaid saab kirju oma elu armastuselt, oskamata ise lugeda, kuid kartes ühiskonna viha, peites pikki aastaid tõde endas.

Yazmina on noor rase tüdruk, kes viidi oma onu juurest minema maffia poolt, et onu võlg tasutud saaks. Kuid üsna pea teel Kabuli, avastavad mehed, et tüdruk on rase ning viskavad ta autost välja. Juhuse läbi Sunny kohtub tüdrukuga ning võtab ta oma tiiva alla.

Isabel on ajakirjanik, kes tuli Kabuli ''poppy'' väljadest aka heroiini tootmisest kirjutama, kuid avastab palju suurema loo, kui arvatagi oskab. Tema südamel on traagiline lugu, mis on tekitanud talle sügavaid haavu.

Candace on rikas lahutatud ameeriklanna, kes jättis oma mehe müstilise afghaani mehe Wakili tõttu. Wakil aga kasutab tuimalt Candaceit ära, et too teeks gala õhtuid ning korjandusi Wakili koolidele,  mis ta on ehitanud lastele.

Kui ma selle raamatu kätte võtsin, siis lugesin ta üsna kiirelt läbi. Mulle meeldis, et jutt oli sorav, kirjastiil oli hästi mõnus ja mitte liiga ametlik. Ma sain nutta raamatu lõpus, tundsin raamatu keskel frustratsiooni, sest raske on mõista teise kultuuri eetikat ja moraale. Kuidas meie, läänes elava inimese jaoks on armastus sama lihtne kui 1+1 aga Afghanistaanis, kus kultuur on palju konservatiivsem ning armastuse definitsioon on hoopis midagi muud.

Kõige rohkem mu süda läks välja Yazmina poole, kes häbenes oma rasedust, kuna tal mees sai surma ja rasedus oli alles alguses, siis igal juhul oli ta häbis ning nii varajane rasedusefaas paneb kahtlema tõesuses, et ta ei ole ringi maganud teiste meestega. Selletõttu pidi ta ka terve aja oma rasedust varjama, ning isegi Halajan üritas teda veenda, et ta lapse ära annaks, sest viha, mis tüdruku peale langeb ühiskonna poolt, võib- olla lausa surmav.

Kõige rohkem mind šokeeris osa, kus ajakirjanik Isabel, läks siis ühe narkoparuniga rääkima, ning seal alal ringi käies, osas kus naised töötasid, olid nad kõik oopiumi laksu all. Eriti üks osa, kus ema suitsetas oopiumi ja puhus seda oma imikule näkku, et too ei nutaks. Ta tegi seda selletõttu, et laps oli näljas, ilmselt emal oli väga vähe piima ja nii ta vaigistas last. Seda oli nii kohutav lugeda, sest isegi kui see konkreetne osa on väljamõeldis, siis päriselt on ka selline asi reaalsus Afghanistaani narkokülades. Ma nutsin vist end hingetuks selle loo peale.

Raamatus oli väga palju detaile reaalsusest, nagu seda ka Khaled Hosseini teeb, et nad küll loovad väljamõeldud teema, kuid nagu Rodriguez ise ühes intervjuus ütles, et mitmed, kui mitte enamus karakterid on võetud päriselust, samuti ka situatsioonid.

Kindlasti on ta minu üks lemmikumaid autoreid ja juba tellin endale ka tema teisi teoseid.



Kahjuks raamatut eesti keeles ei ole, vähemalt minu teada mitte. Uurisin, mis ma uurisin need raamatupoed läbi, aga tundub, et tõepoolest ei ole.

Ma südamest soovitan lugeda seda raamatut. Väga huvitav ja kaasahaarav. Ta ei ole raske lugemine, nagu seda Hosseini raamatud on.

M.A



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar