25.10.17

Mountain Buggy Swift V3

 Postitus valminud koostöös Babyshopiga


Mountain Buggyst (edaspidi MB) olen unistanud päris pikalt. Mäletan, kui hakkasin oma esimest kolmerattalist otsima, siis teadsin, et tahan kindlasti MB Urban Junglet. Mees tol ajal oli täiesti vastu üldse uuele kärule (mitte tol ajal vaid igal ajal, igavesti ilmselt), et milleks vaja, see mis meil on, on suurepärane. Aiakäru oleks ilmselt ka olnud suurepärane tema jaoks. Lõpuks kauplesin välja summa, mis aga jäi alla MB hinnale, seega otsustasin Baby Jogger City  (edaspidi BJ) Elite kasuks. Käru oli igati hea, kuid mind hakkas häirima üks asi.
Nüüd aga avanes võimalus mul MB Swifti proovida. Tahtsin just teda oma väiksuse tõttu, kuna BJ City Elite tagumiste rataste vahe oli minu jaoks liiga lai ja hakkas lõpuks häirima, et jäin igale poole temaga kinni ja sõitsin absoluutselt kõigele vastu ja otsa. Swifti ja Elite muidugi võrrelda ei anna, pigem Swifti võrrelda GTga. Tõin tagumiste rataste võrdluse selletõttu, et ka GT vahe on minu teada üpris lai, kui mitte sama lai? Olen just selle vahe suhtes kahelnud GT ostus. 
Andmed:
  • Avatuna käru mõõdud: 98cm x 58cm x 90cm
  • Suletuna käru mõõdud: 72cm x 58cm x 31cm
  • Käru kaal: 9,1 kg
  • Rattad: 10´tolli, õhkkumm
  • Lükkesanga max kõrgus: 106cm
  • Istme pikkus: 74cm + jalatoeni 10cm
  • Seljatoe kõrgus: 50cm
  • Istme laius: 30cm
  • Kandevõime: 20kg
 Käruga tuleb kaasa pudelihoidja ja turvakaar.
Kärust endast..
Kui ma kasti kätte sain, siis mõtlesin, et ee kui väike see siis on. Käru kokkupanek oli müsteerium. Ma ei saanud essugi aru, kuhu mis läheb aga üsna pea nuputasin selle välja. Siiski lihtsam kui Bugaboo (ha-ha).
Ma ei saanud sotti, kuidas esiratas panna, kuna esimese asjana tuli pähe Elite esiratas, kuid ma üllatusin meeldivalt. Esiratas läks kahe metall osa vahele ja siis tuli kinni kruvida. Ja ratas on vaikne, ei kolksu, ei mülksu- vaikus. BJ võiks tegelikult siit õppust võtta.
Kolme rattalised on alati parema manööverdusega kui nelja rattalised, see on fakt. Kohe rõõm oli lükata teda ühes käes kohvi üle kõrge äärekivi. Priamiga ma nii teha ei saa, vaja ikka kahte kätt.



Rattad on õhkkumm. Vedrustust kärul ei ole, KUID õhkkumm ise on vedrustuse eest. Vedrustuse puudumisest väga aru ei saa, kui ma mõtlen Priami ja Elite peale, siis mingit märgatavat vahet ei ole. Mul üldiselt on olnud täitsa suva, kas õhkkumm või ´´forever air´', vahe nii väga suur nende vahel ei ole. 




Lükkesanga kõrgus on täitsa mugav minule (163cm). Veidi raskendatud on selle kõrguse muutmine, kuna need nupud, millele vajutada jäävad kaarvarju alla. Kui kaarvari on tõmmatud tagasi, kui veel kott ka ripub lükkesanga küljes, siis tuleb õngitseda, et mõlemaid sama aegselt vajutada ja kõrgust muuta. Kaarvari on aga ette lükatud, siis on väga kerge jaole saada.
Muidu kõrguselt on täiesti sobiv ka minu mehele, kes on 181cm pikk. Nendele kes muretsevad, et jala löövad ära, siis mehega testisime ja seda ei juhtunud.
Lükkesanga materjal on väga mõnus, üllatavalt mõnus. BJ võrrelda, siis palju mõnusam ja käele mugavam. Ma vahest leian enda pöialt nende joonte üle libistamas, rahustav tegevus, kui laps mõtleb akrobaatikat tegema hakata keset linna.


Seljatoe reguleerimis süsteem on sama nagu BabyZen Yoyol. Paeltega külje pealt. Alguses mõtlesin, et kuidas see välja nägema hakkab, kuid tuleb tõdeda, et palju mugavam kui nöörist tõmmates. BJga oli suuri probleeme kuni lõpuni välja lapse istuma tõmbamisel. Täielik tsirkus.


Iste käib täislamavasse. Mis mulle MB juures meeldib, et nad pakuvad varianti korvil just jätta kalle sisse (SIIN) , see peaks olema Carrycot plus. Sellel on võimalik siis väikese kaldega ja ilma. Samuti kui riie eemaldada korvi raami küljest, on võimalik ta seljaga sõidu suunas istmeks teha. Sedasi on võimalik last lükata kuniks ta on 15kg.



Istme pikkus ehk ei ole just kõige pikem, samas jalatoe saab alati juurde meisterdada, nagu paljud Baby Jogger City Mini ja GTle teevad. Väiksemad lapsed mahuvad täispikkuses ilusasti ära. Istmepehmendus oli suur üllatus. Nii pehme ja heast materjalist, ei ole libe. Kui midagi kobiseda, siis putsud (Tartu murre, Tallinnas öeldakse tupsud)  kippusid sinna kinni jääma. 
Turvarihmad on hea vaheldus minu Priami õudusunenäole, kus ma pean mingeid skeeme looma, et saaks soojakoti sinna külge pandud ja lahti võetud. Mulle on alati meeldinud, et turvarihmad kõik neli lähevad eraldi aukudesse, nii on mugav ja saan otsustada, kas panna ülemised kinni või jätta lahti. Kahesega sa kunagi ei tea, mis tuju tal täna on.

Käru käib kokku ´´push and twist´´ süsteemiga ehk lükka ja keera. Jalatoe all on selline pulk, nagu vasakul oleval pildil näha. Pulga vasakul pool on nupp mida tuleb vajutada ja samal ajal keerad seda hõbedast pulka ning käru läheb täiesti ise kokku ja lukustub automaatselt. 
Lahti tegemine on täpselt sama moodi, nagu kinni panek. Vajutad nupule ja keerad, ennem ta lahti sul ei tule. Seisab täitsa ise ja on kohutavalt kerge. Vabalt ühe käega saab pagassi ära tõstetud. 
                                                                           



Kuna käru on üsna pisikene ja kompaktne, siis pakikorv ei ole just kõige suurem.  Toidukoti saab ilusasti sinna tõstetud.

Ah käsipidur! Ei saa mainimata jätta, et parim pidur on käsipidur. Miks kõikidel kärudel ei ole käsipidurit? Jalgpidur on nagu eesliga Tartusse minek. Kuna olen suur bussiga sõitja, siis käsipidur on täielik taeva kingitus. Ei pea hakkama jalga suskama kusagile kaugele ja pimedasse, et see pidur kätte saada. 


Käru küljes on topsihoidja, millel on pisikene võrguga tasku. Tahtsin kirjutada, et kohvi sinna panna ei saa aga siis tuli meelde, et mul termosega kohvitass ehk siis ikka saan küll oma kohvi sinna sisse ka panna. Igatahes on see topsihoidja õige kohapeal. Mind on häirinud paljude kärude, kaasaarvatud enda Priami ja Armadillode topsihoidjad, mis jäävad kärust väljapoole ning selletõttu ma kinni nendega jäänud igale poole ja maha sõitnud neid mitmeid kordi.

Kaarvarjus on magnetiga piiluava. Kaarvarju materjal on mõnus. Alguses kui nägin ja katsusin materjali, siis ei saanud aru, et kas see tõesti hoiab vihma (tegelikult sama ma küsisin ka Priamiga)? Ja nii läks asi katsetusse, kui jäin paduvihma kätte ja tõepoolest hoidis vett ilusasti kinni. Tõmbasin ta pärast lahti hooga ja vesi oligi läinud.

Ei saa mainimata jätta, et kollane värv on mu lemmik ja ma pidin just selle kollase käru saama.

 

Nibin nabin mahtus ka Voksi City soojakott ära (100cm pikk). Jäi ilusasti pidama jalatoe juurde. Kaarvarju sai peale tõmmata, ei seganud, kuigi pildilt nagu tunduks, et jääks ette.
Kui midagi kritiseerida, siis turvakaart on väga raske külge panna ja ära võtta. See ikka nõuab jõudu. Kuid olen märganud, et mida rohkem ma eemaldan ja tagasi panen, seda pehmemaks muutub panek. Mul oli sama probleem Baby Jogger City Touriga. Pidur oli nii jäik, et pidin käega avama, sest muidu ma oleks oma varbaluud murdnud. Kuid ajaga läks pidur pehmemaks.
Samas turvakaar on jälle teistpidi pluss, kui käru kokku panna (vaata veidi ülespoole kerides pilti, kus käru on kokkupandud asendis). Turvakaare saab lükata istme vastu. BJl näiteks seda teha ei saa. Turvakaare külge saab kinnitada ka kandiku. Toiming on sama, saab lükata istme vastu.

Pildil võrdluseks 6 kuune ja 2 aastane.
Kokkuvõtvalt käru kohta öelda, siis mulle ta väga meeldib. Just tema kergus ja väiksus teeb selle käruga kärutamise nauditavaks. Kuhu ma liigitaks ta? Ütleksin nii, et ta on üpris universaalne, sobides kõige paremini linna ja reisimiseks. Linna käruks just selletõttu, et linnavurlena ise ma eelistan kompaktsust, sest vaja liikuda massides, väikestes vahedes, kiirelt ja efektiivselt. Reisile sobib ideaalselt, eriti neile, kes käivad kusagil mägistes alades ja lähevad matkama. No absoluutselt ideaalne just sellisteks seiklusteks. 





Värvivalik on helde. Igale maitsele midagi.

Käru on võimalik osta SIIT.


M.A

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar