23.1.18

Õuduste öö!

Olen julgelt kekutanud, et Aronil jumala tase tervis. Nii hea lausa, et ta lasteaiast puudunud haiguse tõttu 3 päeva vaid.

Pühapäeva öösel vastu esmaspäeva, kusagil kella kahe paiku Aron nutab, läksin tema juurde voodisse. Meil selline süsteem, et tema toas on suur 140cm lai voodi, sest ta ikka  igal öösel ärkab ja ma ei viitsi end teise tuppa vinnata, jään tema kõrval magama.

Pusserdas, virises, tõusis istukile ja viskas pikali tagasi. Mul juba hakkas aju keema, nagu ma loll läksin 1.30 öösel voodisse ja uni tuli ka alles 20 minutit ennem kui ta ärkas. Lõpuks viskas end pikali ja siis nagu vulkaan purskaks, ainult, et suured toidutükid lendasid tal suust välja. Esimese asjana ma hüppasin voodist püsti ja karjusin “Heikooooo”. Too jooksis üks silm kinni tuppa, et mis toimub.

Ütlesin talle, et ma võin kõike teha aga okse on minu piir. Öökisin paar korda, mõtlesin, et nüüd tuleb mul ka.. Heiko vedas siis Aroni toast välja, mille peale poiss ropsis terve esiku põranda täis- veel mõnusat ühepaja toitu, vähemalt selline see okse välja nägi.

Öökisin, hoidsin hinge kinni ja tegelesin voodi ja põranda pühkimisega. Siis enam ei suurnud ja tundsin, et mao mahlad hakkasid jooksma. Heiko oli selleks ajaks Aroni puhtaks kasinud ja ma viisin ta suurde tuppa istuma. Mees koristas okset igalt poolt ära. 

Kusagil tund hiljem pani veel ühe korra roopi. Sel korral, surusin poisi pea pange, mida ta vist elu lõpuni vihkab aga no kaks tuba haises juba okse järele ja üks magamistuba peab puhtaks jääma.

See vist oli kõige jubedam asi üle pika aja.

Kusagil kell 4-5 vahel siis jäime magama ja Aron oli rõõmsalt kell 8.30 juba üleval. Me mehega olime laibad, nagu surnud sajaga. Ma siiani tunnen okse haisu.

Poiss istus suures toas ja mängis, mehel oli ärikõne ja siis kuulen mingi ilge mulin käis mähkmesse ja hais levis. Ausalt, see okse selle kõrval oli pähkel. Vahetasin mähet kaks korda suhu oksendades endale. Mul nii õrn kõht, kohutav. Ma ei talu haise üldse. Mäletan Indias olles konkreetselt iiveldas, kohtades, kus miskit jubedat mädanes.

See mähe läks kilekotti ja lendas õue ukse taha kiiruga. Käsi pesin 150x seebiga ja desinfitseerijaga üle.

Tuleb öelda, et vist läks isegi hästi 3x pani ropsi ja 1x tuli temast surm välja.

11.30-14.00 magas, ja ööunne läks 18.30 ja magas 8ni hommikul. Kuna tundus täitsa terve laps, siis kobis lasteaeda. 

Süüa ta ise ei tahtnud üldse, mis oli hea, sest muidu oleks see oksendamine olnud vist lõputu ring. Öösel vett ka ei soovinud juua ja sundima ka ei hakanud. Hommikul kaanis päris korralikult vett ja süüa andsin talle tuubikute näol.


Uhh, ma ei tea kuidas ma tulevatel aastatel need okseviirused üle elan? Mul terve elu olnud probleeme oksendavate inimestega. Ma pole see sõbranna, kes juukseid hoiab, kui teine ropsib. 

Väike nalja video ka situatsioonist: 

VIDEO

Täiendus: Me mehega saime ka selle ja oh neid toredaid hetki. Kui keegi kaalust tahab alla võtta, siis soovitan soojalt. Võta mitme päeva pakett :D 

M.A

6 kommentaari:

  1. Marie23.1.18

    Kuidas on võimalik, et inimene arvab, et päev peale okseviirust on ok last lasteaeda saata? :O
    PS! Ma ei ole eriline bakterifoob ja erinevalt paljudest, ei häiri mind nohused ja köhased lapsed kollektiivis. Aga kõhugripp, mis on nii nakkav ja lisaks ka täiskasvanule raske taluda- no ei suuda mõista...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Küsisin lasteaias üle, möödas oli üle 30 tunni aga öeldi, et kui lapse enesetunne on hea, siis jah 24h möödudes. Kuna laps oli täiesti normaalne, siis saatsin lasteaeda.

      Eestis ma kuulsin, et ok 48tundi.

      Uurisin just internetist, siis okseviirus on kuni KOLM päeva nakkav ehk isegi 48 h hiljem laps lasteaeda viia ei ole okei. Seega ma ei teagi :D keda uskuda. Ilmselt küsin lastearstilt ka üle, lasteaiast öeldi, et 24h, kui laps tunneb end hästi. Kuna Eestis ei ela, siis talitan Norra seaduste järgi

      Kustuta
    2. Marie23.1.18

      Siis on arusaadav, kui selline haigus esimest korda on ja lasteaiast ka selliseid juhiseid antakse :)

      Ilmselt tuli endal ka see teadmine peale seda kui lapsed paar korda oksetõve nii koju tõid, et endalgi õnnestus haigeks jääda.
      Peale seda mõtlesin küll, et ei tahaks olla see inimene kelle pärast järgmised pered nii piinlema peavad...

      Kustuta
    3. Ei kindlasti ma ei taha, et mu laps nakataks teisi ka. Ma uurin lastearstilt üle kaua see nakkav on. Internetist leiab endale n.ö meeldivaid vastuseid, et ilmselt arst oskab öelda paremini. Minu enda loogika ütles, et nakkav on okse ise ja kõhulahtisus, kuna kumbagi lapsel ei olnud , arvasin, et kõik ok.

      Kustuta
  2. Anonüümne24.1.18

    Teisel on megahalb olla ja sina mõtled ainult enda peale. Mis mõttes aju keeb ja karjud Heiko? Kohutavalt kahju on ikka nendest tibilike egoistide lastest. Üleüldse su kirjapanekust jääb lapse suhtes empaatiavõimest puudu, ilmselt armastad neid kärusid rohkem, mida iga tund vahetad. Äkki harjutaks lapse jalutama ning uuriks natuke väikese inimese helluse ja hoolitsuse vajaduste kohta. Masendav blogi ja rumal targutamine pidevalt. Rohkem ei loe.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Miks sa üldse lugesid , kui huumorimeel puudub, siis tundubki ehk elu suht masendav ja pime. Mul aga sellistest lastest kahju, kelle vanematel puudub igasugune huumorimeel. Tibist on asi kaugel :D Tahaks olla, aga ei oska olla 😅 Yolo, võta snickers :D

      Kustuta