13.9.18

Aroni tänamatu kolm

Minu laps sai täna kolme aastaseks! Peaks ütlema wohoo aga väsimus liiga suur. Mees ärireisil ja mina kahekesi tänamatu kolmesega, kelle hetke elutöö on peedistada ajusid ja olla tänamatu.

Tegelikult hakkasin tagasi mõtlema ajast. Kui ta sündis, tema esimesed sammud, sõnad, tantrumid, ujumised, sõbrad, lasteaed jne. Naljakas kuidas sa unustad kuna tal see hammas tuli või palju ta sündides kaalus. Nagu ma tean vaid öelda 3,4kilo :D Võimalik, et vaid asi minus.

Siis leidsin end mõtlemast, et milline ema ma olen? 

Kindlasti temperamentne ja ropu suuga. Ma ei viitsi oma lapsele näidata kedagi, kes ma pole. Ma ei oskaks ka seda teha. Mäletan korda kua ta kukkus kaklema ühe poisiga auto üle ja see ving... võtsin auto ja viskasin selle verandale lumme ja panin ukse kinni. Mõne jaoks tuleb pähe sõna närvihaige, ma kutsun seda efektiivseks meetodiks :D Igale ühele oma aga lapse vait ma saan. Nagu kõik need teaduslikud artiklid, kuidas last õigesti kasvatada? Piiiiiip selle jutu peale. Reaalsus on nii, et ta sööb su ajusid ja sa oled tiksuv ajapomm. 

Ropendamine. Ma vapse ei näe mõtet mitte öelda kurat küll või perse. Norra keeles suu on munn ja apteek kus käime on Vitusapotek. Selles suhtes ma ei kujuta isegi vaimusilmas ette kuidas see hakkab välja kukkuma aga eks sinna veel aega.

Kui mõne jaoks oli laps armastus esimesest silmapilgust siis mul võttis aega. See tuli vaikselt ja kindlalt kuniks ma olen hetkel punktis, kus ma vean keset ööd lapse oma voodist enda voodisse, sest ma tahan teda lihtsalt kallistada. Kuniks ta hakkas mu nägu käperdama ja kratsima läbi une, siis needsin seda nõrkuse hetke.

Lastega on naljakas, sa armastad neid sama palju kui vihkad. See on isegi positiivselt öeldud. Mitu tuttavat öelnud, et 5% armastust, 95% kahetsust. Aga ometigi see 5% on ülekaalus nendel üli harvadel hetkedel. Nii see on lastega.

Mamma pojast on saanud suur papa armastaja. Nii tore näha kuidas mul poiss ja mees aega koos veedavad. Olen viimasel ajal reisinud üksinda ja nii on mees nädalaks pidanud jääma lapsega. Järgmisel nädalal uuesti nädalaks. Nii vahva, seda peaksid enamus emad harrastama ja peale imetamise lõppu minema sõbrannadega nädalaks hullama kusagile :D 

Aronist on kasvanud hästi südamlik poiss ja ilus poiss. Ma olen see ema, kes ütleb ausalt välja, et mu laps oli beebina kole kui öö. Nüüd on täielik südamete murdja. Mehele seletan, et vaata minu geneetika siin hahah. 

Lugesin, et kõige rohkem sarimõrvareid on neitside seas. Vahest mul ema ütleb, et ta nagu deemon. Ma ise kutsun oma last Saatanaks :D Tal vapse keerab katus ära ja läheb maniakaalseks. 

Mehele naersin, et kunagi seksist vaja rääkida, siis prindin mingi mändanenud noksi pildid välja ja lähevad ta toa seinale kirjaga: Kasuta kummi! 

Mees ütles, et ma olen hull :D 

Tunnen , et naudin järjest rohkem oma last. Mida vanemaks ta saab, seda lahedamaks muutub. Kui olen emadusest midagi õppinud, siis elu on chill. Ole sina ise ja kasvata oma last. Usalda ennast emana, kui sa ei suuda seda teha, siis lapsevanemaks olemine pole sulle. Lapse saamine on vastutus mille sa võtsid vastu ise ja sa ei saa kusagil beebigrupis kellelgi lasta teda kasvatada. Tee ise seda! 

Emadus ei ole ohverdamine vaid lapse elus hoidmine. Faking sul laps sai 18? Tal on kuldmedal keskkoolis? Keda kotib! Palju õnne, su laps on 18 aastat elus püsinud. Ilma lasteta inimesed te ei kujuta ette kui suitsiidsed on lapsed. Ma võiks raamatu kirjutada sajast erinevast viisist, kuidas mu laps end kogemata ja peaaegu hauda viis.

Palju õnne minu väikesele sitarattale ( ps: enne kui hukka mõistate, et miks ma kutsun teda nii, siis pidage meeles, et munn on suu norra keeles), minu maailma kõige nunnumale Saatanale! 



Mis ma talle sünnipäevaks kinkisin? Mountain Buggy Freerideri, mille ostu ma vist hakkan kahetsema, sest tüüp magab tõukekas tema voodi kõrval 😒




M.A

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar