Otse põhisisu juurde

Kuus aastat

Vaatan, et toimub mingi iga aastane lubaduste rada. Kes tahab peenemaks saada, kes lubab vähem süüa ja siis olen seal kusagil mina, kelle uusaasta lubadus on hoida oma laps veel üks aasta elus. Kellel on poisslapsed, siis nemad saavad sellest aru.

Ma olen selline imelik olevus, kellel elus plaani ei ole, ma liigun sinna kuhu tuul mu puhub. Kas plaanisin suhtesse astuda? Eip aga Austraalias olles tundsin, et see elu pole minu jaoks. Ilmselt, kui oled 23a elu näinud liiga palju, siis yolo elu Austraalias on ilmselgelt liiga pinnapealne elu. Mehega tutvusin nädal enne Aussi lendamist ja ta suhtles minuga iga päev, alla ei andnud. Et mitte, et ma temaga suhtesse astusin Siin me oleme stiilis: "tule kasvõi häda pärast", ikka tunded ja armastus. Aga plaani polnud.

Kas ta on ikka see õige? Ma küsisin seda küsimust nii palju eelnevalt ja astusin puusse. Esimest korda elus küsisin küsimuse, kas ta on spermadoonor? Irw, ma tean, kui kohvi joote ja loete, siis ilmselt ekraan vajab puhastamist. Nii paljud mehed on spermadoonorid aga mitte isad oma lastele. Minu küsimusele (mida ma temalt ei küsinud) vastas mees päris kiiresti, kui aeg oli suhe n. ö avalikuks teha, tuli tema minu juurde ultimaatumiga: Tema suhet ei taha, kui mina lapsi saada ei taha.

Ma olin 23 aastane ja tema oli siis 31 ja oli valmis isaks saama. Aus olla, siis ma polnud veel ligilähedal oma peas laste saamisele aga nagu mainisin, siis ma lendlen tuulega kaasa. Upsy Deisy ja nii jäin neli päeva enne oma 25 aasta sünnipäeva rasedaks. Mäletan kiigutasin end nurgas ja mõtlesin, et issand ma veel laps peast ja kuidas ma lapse saan? Tagasi mõeldes naeran, sest ma ikka lapsemeelne, mis on hea. Elu ei tohiks liiga tõsiselt võtta, sured veel vähki.

Meil sai 12 jaanuaril 6 aastat ja me ei tähistanud seda, nagu igal aastal mõlemad unustame igasugu tähtpäevad ära. Eriti romantiline paar eks? Aga sel aastal mul tekkis paanika! 6 aastat suhtes ühe inimesega. Ma ei hakka valetama, minu pikim suhe on olnud veidi üle ühe aasta. Ma ei ole suutnud väga olla kauem suhtes ja teadlikult olen rikkunud kõik ära, et saaks vabaks.

Pikalt mehega arutasime, seletasin talle, et olen olnud suur armumise narkomaan. See tunne, et liblikad kõhus, vikerkaar taevas ning ükssarvik oksendab roosiõisi. Siis see tunne, kui kõik kokku kukub, ka see on omamoodi nauding. Sa armastad, elad nagu iga päev oleks viimane ning see lõppeb. Ma ei oska end diagnoosida siinkohal aga olen kindel, et mingi diagnoos on minusuguse inimese tüübi jaoks olemas. Masohhist? Lõhestunud isiksus?

Ja nüüd jõuame hetke, kus olen ühe inimesega koos olnud 6 pikka aastat ja ma pole ära tüdinenud ning ma pole minema jooksnud. See hirmutab mind! Olla ühe inimesega koos igavesti. Selles suhtes ma olen suur romantik, usun igavesse armastusse ja sellesse ühesse inimesse aga mind hirmutab see, et ma muutun temast sõltuvaks ning ütleme, et KUI on lahkumineku aeg, siis ma ei suuda seda teha, sest ma olen HARJUNUD temaga, mitte, et ma armastaks teda. Näen täpselt selliseid abielusid enda ümber tuhandeid. Ma ei taha olla see üks tuhandest, kes ärkab ühel hetkel ja vaatab enda kõrval inimest, kes ei tekita sinus mitte mingit emotsiooni aga kuna inimene on harjumuse ori, siis ta minema ka ei kõnni, sest parem kannatada koos, kui üksinda eks?

Üks suurim pluss mis mulle meeldib meie suhte juures on see, et me ei ahelda üksteist vaid liigume vabalt. Minu jaoks on vabadus tähtis ja kui seda piiratakse või inimene kukub armukadetsema, siis ma panen jooksu. Sellest sai mul mees kohe alguses aru ja siiani laseb mul käia kus tahan. Lendan nädalaks Eestisse? Aga palun, tema ise lendab töö asjus palju ringi, mis on super ja annab mulle aega temast eemal olla ja see mõistmine, et oh ma igatsen teda.

Ta laseb mul oma sõpradega pidu panna, kellest enamus on mehed muideks, usaldades mind, sest erinevalt arusaamast, et mees ja naine ei saa olla sõbrad, siis minu meessõbrad, keda tean 10aastat, on vastupidi tõestanud.

Ma olen see paadunud romantik, et kui abiellun, siis ühe korra, lapsed saan ühe mehega, kui suhtesse astun, siis ühe mehega.




M. A

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Hakkame sööma- lisatoit

Kui poiss sai mul nelja kuuseks, siis oli aeg hakata talle tahket toitu andma. Ma otsustasin sedasi, kuna andsin rinda iga kahe tunni tagant ning olin omadega täiesti läbi. Lisaks veel ta võttis kaalust juurde ikka meeletult, üle kilo kuus. Muidugi lisatoidust ei tulnud midagi välja, liialt vara ikkagist. Hakkasid gaasid kimbutama ning lõpetasin peale kolme päeva proovimist lisatoidu ära.
Siit ka soovitus, kui arst pole teisiti soovitanud, siis kindlasti mitte anda enne viiendat elukuud lapsele lisatoitu, parim oleks isegi oodata kuni kuuenda elukuuni. Ma omast kogemusest ütleks nii, et viiendast elukuust anda proovida beebi lusikatäis erinevaid maitseid. 
Lisatoitu muidu soovitatakse alla 6 kuu vanustele beebidele, kelle kaal on madal (antakse kaloririkast lisatoitu) või nendele beebidele, kelle kaal liiga kõrge (madala kalorisisaldusega lisatoit).
Proovisin anda lisatoitu uuesti viiendal elukuul ja poiss oli vaimustuses. Ta juba päevi vahtis, kuidas mina sõin. Tundsin, et nüüd on ta va…

Rotaviiruse vaktsiin rikkus mu lapse

Kirjutasin eelnevalt vaktsineerimisest, kuid nüüd on poiss need kätte saanud ja mul on palju kirjutada.
Tuberkuloosi vaktsiini sai poiss mul kuuendal nädalal ja sellest ei juhtunud midagi. 
Asi läks nihu rota vaktsiiniga. Peale esimest rota vaktsiini hakkas poiss piima välja ajama palju ja kohe väga palju. Alguses mõtlesin, et need kaks pole omavahel seotud, kuid ajaliselt klapib kõik, nüüd kui tagasi vaadata. 
Kolme kuuseks saades oli rota+ mitmik ja pneumokokk. Tundsin südames kripeldust ja sisetunne ütles, et ma ei tohiks lasta ühtegi neist teha. Arst rääkis augu pähe ja mees pidas mind kanaemaks, selle surve all siis ma nõustusin ainult rotaga ja teistest keeldusin.
JUMAL TÄNATUD!
Ei läinud tundigi mööda, kui poiss hakkas piima välja ajama ja ikka peaaegu, et kõik, mis ta sisse sõi. Järgmisel hommikul oli kaka tume roheline ja poiss oksendas juba limast piima välja ja haises okse järele. Siis sattusin paanikasse ja helistasin arstile, tema soovitas mul minna kiirabisse. Olin enda peale…

Sünnituse esilekutsumine looduslikult

Mul on 7 päeva veel jäänud tähtajani ja ausalt juba 37 ndast nädalast ma juba mõtlesin, et võib ta nüüd hakata tulema. Hirm oli sünnituse ees ja siiani on, kuid nüüd on lisandunud väike hirm ülekandmise eest, sest ma lihtsalt enam ei jõua.
Esiteks on ootusärevus suur, no milline ta välja näeb? Nagu mehe pea- vaarao oma? Kas tal on pruunid silmad ja tume nahk, või on rohelised silmad ja hele nahk? Teiseks, tahaks juba normaalse inimese moodi end tunda ja riideid selga panna, hetkel külmad ilmad lähenevad ja jopet pole ühtegi, mis eest kinni läheks. Paberile on mul märgitud, et üle kannan kuni 29 septembrini. Sinna on nagu terve igaviku ja 10 kuud rase olla? Uuh. 
Leidsin mõned nipid, kuidas looduslikult ja loomulikult beebit välja meelitada. Need ei pruugi mõjuda kõigile, kuna kõik me oleme erinevad ja kõik oleneb ka, kuidas raseduse ajal oled olnud.
Muid esilekutsumisi me teame- SSS, aktiivne liikumine, rinnanibude stimuleerimine jne. Ma hakkasin seda listi koostama, kuna kõik need tüüpi…