Otse põhisisu juurde

Suhtekriis

Mul väga suhetega kogemusi ei ole, kuna varasemalt kõige pikem suhe olnud 1,5a. See pole põhimõtteliselt mitte midagi. Aga nüüd esimest korda elus olen ma pikas suhtes. Olen kuulnud, et suhetes tuleb probleeme ja tuleb ette kriise. Kuna see on põhimõtteliselt esimene pikk suhe siis minu jaoks on ta kui maal, mida näen esimest korda ja mille kontuure, stiili ja värve pean õppima ja meelde jätma.

Mida ma olen selle 6 aasta jooksul õppinud on see, et suhe on nagu Ninja Warrior saade, kus sa pead läbima mingi täis idiootse raja, ulme takistustega. Mitte, et ma nimetaks suhet idiootseks aga vahetevahel on ühe parteri jaoks teatud takistus mõttetu ja selle asemel et see vallutada, ta kõnnib kõrvalt mööda. Finaali jõudes  teatab kohtunik, et mine tagasi ja läbi takistused, millest mööda kõndisid.

Ma tundsin paar päeva tagasi, et olen väsinud kõigest. Ei taha enam selles suhtes olla, tundsin, et lämbun. Tahaks asjad kokku panna ja lihtsalt kaduda, kaugele eemale ära. Kõik ajas mind närvi ja ma tõmbusin täiesti endasse. Mehega tekkisid vaidlused, ta lausa soovitas mul psühholoogi juurde minna. Kuid ma pole kunagi see inimene, kes läheb psühholoogi juurde, kuna ma tean mis on probleemiks ja ma tean kuidas neid lahedada aga ma ei oska. Psühholoog juhatab sind arusaamisele aga ta ei lahenda mu probleeme, see on see viimane samm, mille pean ise võtma.

Tundsin, et mu pea on täis tuhandeid mõtteid ja nad kõik on segamini omavahel ning mingit loogikat ja järjestust ei suutnud leida nendes. Kaasa ei aidanud mu vaikus, kus ma eirasin igat konflikti, sulgedes kätega kõrvad ja lauldes ''lalala ma ei kuule''.

Sain sõbrannaga kokku, kellega näeme kaks korda aastas umbes. Tuli välja, minu üllatuseks, et ka temal on suhtekriis (ka mehega koos olnud üle 6 aasta) . See oli esimest korda, kus ma mõistsin, et minu suhe on kriisis. Meil on suhtekriis. Ma leidsin pealkirja ja nüüd saan tegeleda sisuga.

Kõik suhtekriisid on erinevad, ilmselt point on sama, et eiratakse takistuste ületamist ja nii kogu jama kogunebki, lõpuks plahvatades. Kelle suhe elab üle, kelle mitte. Nii lihtne on alla anda, raskem aga võidelda. Samas kui pole mitte midagi alles, kui suhtest saab Pompeii peale vulkaani, siis polegi midagi teha, kui vaid leppida.

Avastasin, et 90% kergem hakkas, kui sain endast selle koorma maha laadida. Kui ma lihtsalt suvalises järjekorras tulistasin kõik hingel oleva välja. Nii halva kui ka hea, ilustamata. Nii palju aitab, kui sa teed oma probleemid reaalseks, kui sa ütled Voldemort mitte "see kelle nime ei maini". Kui sa teed probleemid reaalseks, siis sa saad ka neid ritta seada, sest fantoome näeme vaid ise aga teised ei näe neid. Tundsin, et olen valmis kõik laduma ette oma mehele.

Esiteks, peale Aroni sündi, ma tundsin, et ei oska olla mugavalt oma mehega, intiimselt just. Tundsin, et ugh ma lihtsalt ei saa. Tundsin end üli ebakindlalt, kuigi ta alati kiitis mind paremale ja vasakule. Kuid minu peas miski ei lase mul olla. Kui sõbranna küsis, et aga näiteks mõne võõra mehega, siis vastus oli, et ja ei tunneks end imelikult. Jäin mõttesse, et kust see barjäär tekkis ja jõudsin järeldusele, et see oli haiglas, kui ma Aronit sünnitasin. Kui mees hõikas mul jalge vahelt, et ma näen Aroni pead. Ida Eurooplasena, kus sõna seks sosistatakse, kus kured toovad lapsi ja seksuaalsuse avastamine on patt, siis ikka mingi blokk peas on lapsepõlvest kaasa tulnud. Mehele ma kodus pärast sellest rääkisin ja ta ütles, et mõistab mind ja aitab välja mõelda mooduse, kuidas sellest üle saada.

Teiseks, tunnen, et ma olen nii üksi. Norra on riik kus mulle meeldib elada aga mu sõbrad kõik on Eestis ja nii üksik on vahepeal olla. Mulle meeldib olla eraldatud, omaette ja eemal, kuid teine pool minust soovib sotsialiseeruda. Inimene on sotsiaalne olevus ja vajab teisi, et vaimselt terve olla. Mehele rääkides sellest, ta noogutas, et selge, käi nii tihti Eestis kui sulle sobib.

Kolmandaks, teate Britney Spearsi laulu "I'm not a girl not yet a woman". See hetk oli kusagil seal vanuses  19-21. Nüüd 29 aastaselt ma tunnen, et ei ole 20ndates liblikas, kes karjale järgib. Tunnen, et olen naine, kes teab mida tahab, kes teab mis ta väärt on ja kes on valmis oma tiivad täispikkuses välja sirutama. Ma tean mida ma tahan teha, kuidas oma unistuse poole püüdelda, tean ka kuidas seda teha aga ma ei oska teha viimast sammu. Ootaks nagu mingit jumalikku märki, piksenoolt või suurt plahvatust, mis mind üle piiri lükkaks. Võib öelda, et olen läbinud ka isiksuskriisi ja jõudnud arusaamisele, et aeg on unistusi püüdma minna. Mees on alati olnud mõistev ja toetanud ning julgustanud mind kirjutama. Et see minu kutsumus. Ma siinkohal ka olen osav enese maha tegija. Suur kriitik ja tihtipeale, kui jõuan oma ideedega kusagile, teine osa minust tallab selle mutta. Pidevalt lause peas: Sa ei ole piisavalt hea.

Neljandaks mees surub last peale. Tema kasvas ülesse üksiklapsena ja ta tahab, et Aronil oleks vend või õde. Aga mina pole valmis, ma ei tahtnud aga tema pärast ikka proovisime üle aasta aga ei midagi. Iga kord hingasin kergendatult, mees aga umbes pisar silmas pettunud. Ma isegi ei teinud kordagi rasedustesti, ühe korra äkki. Ma tundsin haiget survet aga õnneks mul oli kilpnäärme ületalitus, mille tõttu hormonaalne seis mu kehas on 5 kategooria orkaan ja rasestumine ka raskendatud (hea uudis on see, et just lõpetasin tablettide võtmise ja kuu pärast viimane kontroll, et näha kas kõik. Töötab ise ja normaalselt). Ma tundsin, et tahan ise terveks saada. Ütlesin talle selle ka välja ja  et ei taha kuulda tema nuttu, et oh jälle ei tulnud. Ütlesin, et laps tuleb siis kui ta tuleb ja kui ei tule no siis ei tule. Shit happens! Mina pean 9 kuud last endas kandma ja sünnitama, seega mul faking vagiina hääl ka lisaks.

Kõik need punktid kogunesid, ma tõmbusin väga endasse. Lugesin raamatuid ja eirasin maailma enda ümber. Elasin oma pisikeses mullis, mis lükkas meest aina rohkem eemale. Kuid mul mees hoopiski hakkas mind lämmatama. Ta hakkas rohkem minu külge klammerduma ja laulis mulle iga päev ilusaid sõnu. Minu jaoks tundus see lämmatav ja tekitas paanikat. Tahtsin joosta, soov joosta oli nii suur.

Kui ma lõpuks sain mehele kõik välja öeldud, hakkas parem ja mis mulle tema juures meeldib, kuigi ta ehitab tihtipeale sõnadega õhulosse, siis seekord ta ütles tõsiselt, et okei teeme nii ja ladus iga punkti kohta ette lahenduse. Ma ei ütleks, et see lahendaks 100% kõik, sest ennekõike olen mina iseenda vaenlane ja pean enda killud üles korjama ning leidma viisi end parandada.

Nii palju aitab rääkimine, hästi palju aitab ka õigete küsimuste küsimine. Kui sul pole kedagi, siis pane paberile kirja vapse kõik mis sind häirib, isegi kui need on mehe mustad sokid faking igal pool. Ausalt, mis naine ei krigistaks hambaid mustade vedelevate sokkide peale.

Tol õhtul mees võttis mind kaissu ja lihtsalt kallistas ja mind ei lämmatanud see. See vist oli üle mitme kuu, kus ma magasin nagu beebi terve öö. Üle mitme kuu mu samm oli kerge ja lootus oli südames, et läheb paremaks. Et kui ma hüppan, siis ma tõusen lendu.

M. A

Kommentaarid

  1. Anonüümne5.4.19

    See on see punkt, kus naisel lihtsalt hakkab igav. Annaks jumal kõigile sellist meest nagu sinul. Enamus korjab asjad kokku sellise "häda" peale ja lahkub.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Hakkame sööma- lisatoit

Kui poiss sai mul nelja kuuseks, siis oli aeg hakata talle tahket toitu andma. Ma otsustasin sedasi, kuna andsin rinda iga kahe tunni tagant ning olin omadega täiesti läbi. Lisaks veel ta võttis kaalust juurde ikka meeletult, üle kilo kuus. Muidugi lisatoidust ei tulnud midagi välja, liialt vara ikkagist. Hakkasid gaasid kimbutama ning lõpetasin peale kolme päeva proovimist lisatoidu ära.
Siit ka soovitus, kui arst pole teisiti soovitanud, siis kindlasti mitte anda enne viiendat elukuud lapsele lisatoitu, parim oleks isegi oodata kuni kuuenda elukuuni. Ma omast kogemusest ütleks nii, et viiendast elukuust anda proovida beebi lusikatäis erinevaid maitseid. 
Lisatoitu muidu soovitatakse alla 6 kuu vanustele beebidele, kelle kaal on madal (antakse kaloririkast lisatoitu) või nendele beebidele, kelle kaal liiga kõrge (madala kalorisisaldusega lisatoit).
Proovisin anda lisatoitu uuesti viiendal elukuul ja poiss oli vaimustuses. Ta juba päevi vahtis, kuidas mina sõin. Tundsin, et nüüd on ta va…

Rotaviiruse vaktsiin rikkus mu lapse

Kirjutasin eelnevalt vaktsineerimisest, kuid nüüd on poiss need kätte saanud ja mul on palju kirjutada.
Tuberkuloosi vaktsiini sai poiss mul kuuendal nädalal ja sellest ei juhtunud midagi. 
Asi läks nihu rota vaktsiiniga. Peale esimest rota vaktsiini hakkas poiss piima välja ajama palju ja kohe väga palju. Alguses mõtlesin, et need kaks pole omavahel seotud, kuid ajaliselt klapib kõik, nüüd kui tagasi vaadata. 
Kolme kuuseks saades oli rota+ mitmik ja pneumokokk. Tundsin südames kripeldust ja sisetunne ütles, et ma ei tohiks lasta ühtegi neist teha. Arst rääkis augu pähe ja mees pidas mind kanaemaks, selle surve all siis ma nõustusin ainult rotaga ja teistest keeldusin.
JUMAL TÄNATUD!
Ei läinud tundigi mööda, kui poiss hakkas piima välja ajama ja ikka peaaegu, et kõik, mis ta sisse sõi. Järgmisel hommikul oli kaka tume roheline ja poiss oksendas juba limast piima välja ja haises okse järele. Siis sattusin paanikasse ja helistasin arstile, tema soovitas mul minna kiirabisse. Olin enda peale…

Sünnituse esilekutsumine looduslikult

Mul on 7 päeva veel jäänud tähtajani ja ausalt juba 37 ndast nädalast ma juba mõtlesin, et võib ta nüüd hakata tulema. Hirm oli sünnituse ees ja siiani on, kuid nüüd on lisandunud väike hirm ülekandmise eest, sest ma lihtsalt enam ei jõua.
Esiteks on ootusärevus suur, no milline ta välja näeb? Nagu mehe pea- vaarao oma? Kas tal on pruunid silmad ja tume nahk, või on rohelised silmad ja hele nahk? Teiseks, tahaks juba normaalse inimese moodi end tunda ja riideid selga panna, hetkel külmad ilmad lähenevad ja jopet pole ühtegi, mis eest kinni läheks. Paberile on mul märgitud, et üle kannan kuni 29 septembrini. Sinna on nagu terve igaviku ja 10 kuud rase olla? Uuh. 
Leidsin mõned nipid, kuidas looduslikult ja loomulikult beebit välja meelitada. Need ei pruugi mõjuda kõigile, kuna kõik me oleme erinevad ja kõik oleneb ka, kuidas raseduse ajal oled olnud.
Muid esilekutsumisi me teame- SSS, aktiivne liikumine, rinnanibude stimuleerimine jne. Ma hakkasin seda listi koostama, kuna kõik need tüüpi…