Otse põhisisu juurde

Šopahoolik


Ma tunnistan ausalt ülesse, et olen depresiivne šopahoolik. Mis see tähendab? See tähendab seda, et kui ma tunnen, et ma ei saa enam oma eluga hakkama, siis ma lähen šoppama. Ainult siis tunnen, et mul on elu üle kontroll. Ma tunnen end kõikvõimsamana ja rind täis uhkust tammun koju. Kirjutan mehele sõnumi, et kas oled kodus? Näpud risti, et ta poleks, sest mees ei tohi näha, et ma "jälle" ostsin endale midagi. Sõnum tuleb, et ta pikalt tööl.

Minu mõistus hakkab looma skeeme, et kuhu ma asjad peidan, kamin sisse ja tšekid põletan ära. Algaja viga number üks, prügikast ei hävita tšekke, mehed võivad sinna vaadata. Juhul kui, sa suudad selle tšeki suruda kogu prügihunniku alla. Samuti vetsu prügikasti mu mees kunagi ei vaata, seega suvekuudel peidan tšekid sinna.

Asjad mida ostan, need ma panen rippuma või peidan oma tuhande jalanõukarbi vahele (jalanõud). Selles suhtes on palju hullem, kui sa peidad neid ja mees leiab. Oma seda! Pane rippuma või riiulisse aga kandmisega tuleb oodata. Enamus mehed ei märka uusi asju, kahjuks minu mees ei ole enamus mehed. Seega skeemid peavad olema veekindlad. Nagu näiteks, "ah selle ma ostsin suvel aga ei olnud tuju kanda."

Kõige parem, aga seda ei tohi tihti kasutada, " tead ostsin ta paar kuud tagasi aga avastasin, et ma paks ja see pole ilus seljas". Boom, mees tunneb end halvasti ja lohutab, et oled kõige ilusam naine maailmas ja riideese on unustatud.

Naise aju on huvitav koht, kus seoseid luuakse absurdsete asjade vahel ja kuidas iseenndale räägitakse auk pähe, et kui väga sul seda asja vaja on ja milleks see on nii tähtis. Pole vaja end halvasti tunda, sa ei teinud midagi valesti. Ühesõnaga kõik vale me räägime õigeks ja koleda ilusaks. 

Nüüd need, kes loevad ja pööritavad silmi, et "omg, minu mehel poogen mida ostan ja kuna" . Palju õnne, sa oled üks sajast miljonist.

Miks ma pean üldse varjama? Esiteks ma ostan liiga palju asju, nagu see on haigus- šopahoolik. Teiseks mu mees on juut ja kui ma elaks tema elu, siis ma kannaks alukaid nii kaua, kuniks neis auk sees ja kodu koristaks sokkidega. Ei mitte sokkides vaid sokkidega! Ma ei mõista kust see tal tulnud on, sest meist kahest kasvas vaesuses mina pigem.

Läbi aastate olen ostnud asju ja neile vabanduse juurde leidnud. Mul oli vaja kaamerat. Ostsin kaamera, uuena aga mees teab vaid seda, et sain ta järelturilt 200€ (khm tegelt 500€). Ostsin käru, peitsin 3 kuud kapis ja tõin ta välja, siis kui teise käru lõpuks müüki panin. Ostsin uued jalanõud. Okei, siinkohal ütlesin tõtt, et need talvesaapad maksid mul 250€. Sain mingi nädal aega kurja silma. Mul oli Iphone 5s aga mul oli rohkem ruumi vaja, vahetasin SE vastu ja panin korpuse peale. Mees ei saanud kunagi teada, et mul uus telefon tekkis vahepeal. Selle SE sain maha müüdud, ilma, et mees siiani teaks, et mul ta oli.

Kas ma tunnen end halvasti? Ei.. Okei tegelt vahepeal. Vahest ikka tekib tunne, et omg miks ma ostsin, miks ma nii tegin. Mul on ilmselt oma vanaema geenid, veits positiivsemas mõistes, kuna mul vanaema oli koguja. Ta ostis asju kogu aeg aga kunagi ei müünud ega andnud ära, ühesõnaga oli ta koguja. Aga tal oli imeline anne raha jagada nii, et ta sai iga kuu endale asju šopata ja raha kõrvale panna.

Minu raha kõrvale panek on olnud sentide libistamine Aroni rahapõrsasse, mille ma olen juba kaks korda tühjendanud, kuna noh mõni kuu raskem olnud. Okei enda kaitseks võin öelda, et mees on ka seal küljes käinud, seega ma pole ainuke #halbvanem.

Tagasi raha juurde, siis ülikooli ajal ma elasin 200€ kuus ära. Ma olen nagu alligaator, kes elas meteoriidisaju üle. Mees kunagi ütles, et sa ei oska arveldada. Ütlesin, et kuidas nii, iga kuu tuleme välja. See raha mis mul on, ma leian 100% kasutust . Ma elasin Austraalias 700 dollariga 3 kuud, kui see pole saavutus siis ma ei tea mis on.

Mu vanaisa vedas mind lapsena kalale. Ma ei saa aru mille jumala pärast viitsib keegi passida paadis liikumatult ja hääletult tunde, et kala kinni püüda? Aga kõigel siin elus on kaasas mingi õppetund. Nimelt kes kannatlikult ootab, see saab ka hea diili. Mis ma sellest õppisin? Et šopata hästi, saada hea diil, sa pead olema kannatlik aga mitte üleliia. Ilmselt see õpetus polnud mu vanaisal mõtteis, kuid hei, vähemalt midagi õppisin kalapüügist. Muidugi seda ka, et ma iga kala tagasi vette lasin.

Ühesõnaga naised, ma tean, et minusuguseid on seal igal pool. Kes kärusid kappi peitnud, kes kaameraid ja telefone peitnud. Ma loodan, et mul mees eesti keelt selgeks ei õpi ja ei loe seda postitust või loodan, et ta ei tea mis on google translate, muidu olen omadega suht perses.

Minu nimi on Maris ja ma olen šopahoolik, mulle meeldib osta jalanõusid- palju, palju..

Eile poes käies nägin täiega ilusaid leopardi mustriga jalanõusid ja ma nii väga tahan neid,  ma vajan neid, nagu kaamel vett enne pikka reisi kõrbesse.

M. A

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Hakkame sööma- lisatoit

Kui poiss sai mul nelja kuuseks, siis oli aeg hakata talle tahket toitu andma. Ma otsustasin sedasi, kuna andsin rinda iga kahe tunni tagant ning olin omadega täiesti läbi. Lisaks veel ta võttis kaalust juurde ikka meeletult, üle kilo kuus. Muidugi lisatoidust ei tulnud midagi välja, liialt vara ikkagist. Hakkasid gaasid kimbutama ning lõpetasin peale kolme päeva proovimist lisatoidu ära.
Siit ka soovitus, kui arst pole teisiti soovitanud, siis kindlasti mitte anda enne viiendat elukuud lapsele lisatoitu, parim oleks isegi oodata kuni kuuenda elukuuni. Ma omast kogemusest ütleks nii, et viiendast elukuust anda proovida beebi lusikatäis erinevaid maitseid. 
Lisatoitu muidu soovitatakse alla 6 kuu vanustele beebidele, kelle kaal on madal (antakse kaloririkast lisatoitu) või nendele beebidele, kelle kaal liiga kõrge (madala kalorisisaldusega lisatoit).
Proovisin anda lisatoitu uuesti viiendal elukuul ja poiss oli vaimustuses. Ta juba päevi vahtis, kuidas mina sõin. Tundsin, et nüüd on ta va…

Rotaviiruse vaktsiin rikkus mu lapse

Kirjutasin eelnevalt vaktsineerimisest, kuid nüüd on poiss need kätte saanud ja mul on palju kirjutada.
Tuberkuloosi vaktsiini sai poiss mul kuuendal nädalal ja sellest ei juhtunud midagi. 
Asi läks nihu rota vaktsiiniga. Peale esimest rota vaktsiini hakkas poiss piima välja ajama palju ja kohe väga palju. Alguses mõtlesin, et need kaks pole omavahel seotud, kuid ajaliselt klapib kõik, nüüd kui tagasi vaadata. 
Kolme kuuseks saades oli rota+ mitmik ja pneumokokk. Tundsin südames kripeldust ja sisetunne ütles, et ma ei tohiks lasta ühtegi neist teha. Arst rääkis augu pähe ja mees pidas mind kanaemaks, selle surve all siis ma nõustusin ainult rotaga ja teistest keeldusin.
JUMAL TÄNATUD!
Ei läinud tundigi mööda, kui poiss hakkas piima välja ajama ja ikka peaaegu, et kõik, mis ta sisse sõi. Järgmisel hommikul oli kaka tume roheline ja poiss oksendas juba limast piima välja ja haises okse järele. Siis sattusin paanikasse ja helistasin arstile, tema soovitas mul minna kiirabisse. Olin enda peale…

Sünnituse esilekutsumine looduslikult

Mul on 7 päeva veel jäänud tähtajani ja ausalt juba 37 ndast nädalast ma juba mõtlesin, et võib ta nüüd hakata tulema. Hirm oli sünnituse ees ja siiani on, kuid nüüd on lisandunud väike hirm ülekandmise eest, sest ma lihtsalt enam ei jõua.
Esiteks on ootusärevus suur, no milline ta välja näeb? Nagu mehe pea- vaarao oma? Kas tal on pruunid silmad ja tume nahk, või on rohelised silmad ja hele nahk? Teiseks, tahaks juba normaalse inimese moodi end tunda ja riideid selga panna, hetkel külmad ilmad lähenevad ja jopet pole ühtegi, mis eest kinni läheks. Paberile on mul märgitud, et üle kannan kuni 29 septembrini. Sinna on nagu terve igaviku ja 10 kuud rase olla? Uuh. 
Leidsin mõned nipid, kuidas looduslikult ja loomulikult beebit välja meelitada. Need ei pruugi mõjuda kõigile, kuna kõik me oleme erinevad ja kõik oleneb ka, kuidas raseduse ajal oled olnud.
Muid esilekutsumisi me teame- SSS, aktiivne liikumine, rinnanibude stimuleerimine jne. Ma hakkasin seda listi koostama, kuna kõik need tüüpi…