Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva aprill, 2017 postitused

Veidi juttu taimetoidust

Ma vist väga pole sellest kirjutanud aga ma olen peaaegu taimetoitlane. Miks peaaegu? Sest ma ei suuda sushist veel loobuda! Lihast loobumine oli kõige loomulikum samm minu terves elus, kuid sushi- ma lihtsalt ei suuda veel! Kuigi ilmselt olen teel sinnapoole, kuna ei suuda enam nautida küpsetatud kala. Varasemalt ma jumaldasin restoranides võtta erinevaid kalu, kuid ilmselt toidumürgitus Marokos, mis ma kalast sain tõmbas ilmselt suurema kriipsu peale.
Lihast loobusin absoluutselt täielikult täpselt kolm aastat tagasi ja mitte selle tõttu, et oo nii lahe on taimetoitlane olla vaid selletõttu, et liha ajas mu südame pahaks. Iga kord kui ma liha sõin siis ma konkreetselt arvasin, et ma suren. Kõhuvalud ja see seedimisprotsess oli lõputu, tunde kestev valu. Kõige esimesena loobusin ma 8 aastaselt kanalihast, ilmselt selle tõttu, et maal suitsetati suitsuahjus kanakoibi ja neid vennaga vintsutasime hea mitu kilo sisse.  Ma ei hakka rääkima, mis järgnes.
Sealihast loobusin ma järgmisena, ku…

Veidi juttu Surmast

Ilmselt on see teema tabu- sellest kirjutatakse ehk midagi kuid pigem kui ´´´lähedane inimene suri´´. Peale rasket haigust, kus mul streptokokkist tekkinud veremürgituse tagajärjel organid üles ütlesid ja mind kunst kooma pandi, olen ma mõelnud surmale. Ilmselt mõtlevad sellele inimesed, kes on temaga või sellega kokku puutunud.
Täna jooksid mõtted tagasi esimesele unele, kus mind surm külastas. Ma ei tea, kas peaks suure tähega rääkima? Kas peaks ütlema tema või see? Eks ta igavene müstika ole, mille saladusi saame teada vaid siis, kui me enam tagasi ei tule. Oma esimest und surmast nägin enne streptokokki, kui ta ilmus unenäos vanaemana ning kiskus mind endaga hauda kaasa. Tol hetkel ma võitlesin elu eest... keeldusin vaatamast, kes ta on, kuid sisimas teadsin, et ta on minu vanaema. Ma tõmbasin end lahti ja ärkasin. Seesama käsi oli jääkülm kohast, kus mind kinni hoiti.
Minu vanaema, enne kui suri, nägi sama und. Kus tema ema tõmbas teda endaga hauda kaasa- ta ei võidelnud ja päevi pä…